2-04-588/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunik Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-04-588 Tsiviilasi B. Mi hagi kohtutäituri R.V’i, U KÜ ja U.Pi vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja valduse kaitseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22. mai 2006. a. määrus, millega kohtutäituri M.La määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduti Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäituri M.La määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja B. M (sünd. xx. Xx. xxxx), tema esindajad adv. Carri Ginter ja Alar Eiche Kostja U KÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja adv. Ingrid Kullerkann Kostja U.P (IK xxxxxxxxxxx), esindaja adv. Maidu Kaasik Kostja Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur R.V, esindaja adv. Marko Kaevando Kolmas isik E AS (registrikood xxxxxxxx), esindaja adv. Karl Haavasalu Kolmas isik Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur M.L, esindaja adv. Taimar Ehrlich Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: 1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 22. mai 2006. a. määrus kohtutäitur M.La määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

2 3. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud 1. juunil 2004. a. esitas B.R M Tallinna Linnakohtusse hagi Tallinna ja Harjumaa kohtutäituri R.V’i, U KÜ ja U.Pi vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja valduse kaitseks, enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks.

Hageja on Austraalia kodanik, kellele kuulub alates 24. septembrist 1996. a. Tallinnas x asuv korter x. Hageja lahkus Eestist 28. juunil 2001. a. ja saabus tagasi 28. aprillil 2004. a. Saabudes selgus, et korter x on hagejat teavitamata 30. augustil 2002. a. täitemenetluses enampakkumisel realiseeritud hinnaga 800.000 krooni ning korteri omanikuks on U.P. Sissenõudja U KÜ avalduse alusel algatas kohtutäitur M.L täitemenetluse 20. juunil 2002. a. Vaatamata sellele, et sissenõudjale oli teada hageja aadress Austraalias, märgiti tema elukohaks täitemenetluse algatamisel x, Tallinn. 28. augustil 2002. a. edastas kohtutäitur M.L täitetoimiku kohtutäiturile R.V`ile, kes müüs korteri 30. augustil 2002. a. toimunud enampakkumisel. Hagejat täitetoimingutest teavitada ei üritatudki.

Menetlusse oli iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel kaasatud kohtutäitur M.L. 21. juunil 2005. a. esitas M.L kohtule taotluse enda kõrvaldamiseks protsessist. 20. aprilli 2006. a. määrusega jättis Harju Maakohus kohtutäituri M.La taotluse tema kõrvaldamiseks protsessist kolmanda isikuna rahuldamata (tl. 361 – 362). Kohus märkis määruses, et määruse peale ei saa esitada erikaebust. Harju Maakohtu 20. aprilli 2006. a. määruse peale esitas M.L määruskaebuse.

Esimese astme kohtu määrus 22. mai 2006. a. määrusega keeldus Harju Maakohus M.La määruskaebust menetlusse võtmast. Harju Maakohtu 20. aprilli 2006. a. määruses on märgitud, et määruse peale ei saa määruskaebust esitada. TsMS § 216 lõige 6 sätestab, et määruse peale, millega kohus kolmanda isiku menetlusse kaasab või kaasamata jätab või menetlusest kõrvaldab, võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse. Vaidlusaluse määrusega ei kaasanud kohus kolmandat isikut menetlusse, ei jätnud teda menetlusse kaasamata ega kõrvaldanud menetlusest, vaid jättis kolmanda isiku taotluse menetlusest kõrvaldamiseks rahuldamata, seega ei ole kolmandal isikul õigust määruskaebust esitada.

Määruskaebus Kolmas isik kohtutäitur M.L palub maakohtu määruse tühistada. 1. aprilli 2005. a. määrusega kaastati kaebaja tsiviilasja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poolel. M.L leidis, et kohus on ta menetlusse kaasanud ekslikult ning esitas määruse peale erikaebuse. Tallinna Linnakohus tagastas erikaebuse põhjendusega, et kehtinud TsMS § 81 lõike 5 kohaselt ei saa kaasatud kolmas isik menetlusse kaasamise määruse peale erikaebust esitada. Maakohus on kolmanda isiku määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel eksinud. TsMS § 465 lõike 2 punkti 8 kohaselt tuleb määruses märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Määruses ei ole esitatud menetlusse võtmisest keeldumise põhjendusi ega sellekohaseid viiteid TsMS sätetele, mis oleksid keeldumise aluseks. TsMS § 216 lõige 6 ei saa olla määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise õiguslikuks aluseks. TsMS § 216 lõige 6 sätestab, et pool või kolmas isik võib esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus kolmanda isiku menetlusse kaasab või kaasamata jätab või menetlusest kõrvaldab. Kolmandale isikule peab olema tagatud võimalus rääkida kaasa enda tsiviilasjas menetlusse kaasamise küsimuses. Varemkehtinud TsMS § 81 lõige 5 ei sätestanud

3 kolmanda isiku õigust kaasamise määrust vaidlustada, kehtiva seadustiku kohaselt oleks selline võimalus olemas.

Kostja kohtutäituri R.V’i seisukoht Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. TsMS ei näe ette määruskaebuse esitamise õigust kohtumääruse peale, millega kohus jätab kolmanda isiku taotluse tema menetlusest kõrvaldamiseks rahuldamata. Menetlusosaliste protsessiõiguste laiendamine seadusandja poolt menetluse kestel ei saa puudutada varemtehtud menetlustoiminguid, sellest ei saa tuletada menetlusosalisele protsessiõigusi, mida seadusandja ei ole menetlusosalisele kunagi ette näinud. Ei kehtiv ega kehtinud TsMS andnud kolmandale isikule õigust vaidlustada tema menetlusest kõrvaldamata jätmist. Maakohus ei ole küll otseselt määruses viidanud TsMS § 660 lõikele 1, kuid see ei muuda vaidlustatud kohtumäärust faktiliselt ja õiguslikult põhjendamatuks ja ei anna alust määruse tühistamiseks.

Hageja seisukoht

Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta maakohtu määruse muutmata. TsMS § 660 lõige 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. TsMS § 216 lõige 6 ei näe ette võimalust esitada määruskaebust menetlusest kõrvaldamata jätmise määruse peale, mistõttu ei oleks kolmanda isiku määruskaebuse menetlusse võtmine seadusega kooskõlas.

Õigeks ei saa pidada kaebaja seisukohta tsiviilkohtumenetluse seadustiku tagasiulatuva jõu kohta. Varasemalt kehtinud menetlusseaduse ajal tehtud ja algatatud toimingute suhtes kehtib nende tegemise ajal kehtinud seaduse redaktsioon.

Maakohtu 20. aprilli 2006. a. määruses on märgitud, et määruse peale ei saa määruskaebust esitada, hoolimata sellest on M.L määruskaebuse esitanud. Kohus on tuginenud määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise alusena TsMS § 216 lõikele 6, seega ei ole õige kaebaja väide, et maakohus ei ole viidanud ühelegi õigusaktile. Kui seadus ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust, siis menetlusökonoomika põhimõttest lähtudes ei peagi kohus oma menetlusse võtmisest keeldumise määruses kaebust sisuliselt lahendama.

E AS-i seisukoht Kolmas isik E AS toetab määruskaebust selles toodud motiividel ja alustel.

Ringkonnakohtu seisukoht

Määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

TsMS § 660 lõige 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. TsMS § 216 lõige 6 annab kolmandale isikule õiguse esitada määruskaebus määruse peale, millega kohus kolmanda isiku menetlusse kaasab või kaasamata jätab või menetlusest kõrvaldab. Seadusandja ei ole sätestanud määruskaebuse esitamise õigust määruse peale, millega kohus jätab rahuldamata kolmanda isiku taotluse tema menetlusest kõrvaldamiseks. Seega on põhjendatud maakohtu määrus kolmanda isiku määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta. Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, nagu tuleks seoses uues TsMS-is sätestatuga võimaldada kolmandal isikul teha toiminguid, mida varem kehtinud seadustik kolmandale isikule ette ei näinud. Kehtiva TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, rakendussätetes ei ole sellest reeglist vaidlusaluse küsimuse suhtes tehtud erandeid. Seega ei saa aga kolmandal isikul

4 sellest tulenevalt, et varemkehtinud TsMS ei näinud talle ette õigust kaevata kohtumääruse peale, millega ta menetlusse kaasati, tekkida õigust kaevata määruse peale, mille peale edasikaebamise õigust ka uus menetlusseadustik ette ei näe.

Malle Seppik