2-04-2130/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunik Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2006. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-04-2130 Tsiviilasi OÜ T (pankrotis) pankrotiasi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30. augusti 2006. a. määrus võlausaldajate häälte arvu määramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ W määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Võlausaldaja OÜ W (registrikood xxxxxxxxx, x), esindaja adv. Sven Sillar Võlausaldaja OÜ B (registrikood xxxxxxxx, x), esindaja adv. Tanel Tikan Võlgnik OÜ T (registrikood xxxxxxxx), seaduslik esindaja pankrotihaldur Oliver Ennok Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. augusti 2006. a. määrus võlausaldajate häälte arvu määramiseks OÜ T (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt, OÜ-le B häälte määramise osas. Jätta OÜ-le B hääled määramata.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud

Tallinna Linnakohtu 20. oktoobri 2004. a. otsusega kuulutati välja OÜ T pankrot. OÜ T (pankrotis) pankrotihaldur kutsus PankrS § 79 lg. 2 alusel vastavalt OÜ W ja H esindaja vandeadvokaadi Sven Sillari taotlusele kokku võlausaldajate üldkoosoleku. 16. augustil 2006. a. toimunud võlausaldajate üldkoosolekule oli lisaks taotluse esitajale ilmunud ka OÜ B esindaja, kes soovis, et talle antaks hääled 300.000 krooni suuruse nõude eest. OÜ W ja H esindaja ei olnud häälte määramisega nõus. Vastuväite kohaselt tasus OÜ W 21. juulil 2006. a. OÜ B arvelduskontole Hansapangas 300.000 krooni selgitusega „OÜ B nõue OÜ T pankrotimenetluses“. OÜ W selgituse kohaselt on 300.000 krooni OÜ B arvele tasutud võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lõike 1 alusel võlgniku kohustuse katteks. Haldur leidis, et kuna tekkis vaidlus häälte määramise üle, siis tuleb koosolek läbi viia kohtuniku osavõtul, kes otsustab häälte andmise.

Esimese astme kohtu määrus

30. augusti 2006. a. määrusega rahuldas Harju Maakohus OÜ T (pankrotis) pankrotihalduri taotluse ja määras OÜ T (pankrotis) pankrotimenetluses 30. augustil 2006. a. toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võlausaldajate hääled alljärgnevalt: OÜ B – nõude suurus 300.000 krooni – hääli 300; H – nõude suurus 774.174,40 krooni – hääli 774; OÜ W – nõude suurus 392.979 krooni – hääli 393.

Määruse kohaselt on vastavalt PankrS § 82 lõikele 1 võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. PankrS § 82 lõike 4 kohaselt, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse.

Harju Maakohtu 19. mai 2006. a. otsusega on tunnustatud OÜ B nõuet OÜ T (pankrotis) pankrotimenetluses summas 300.000 krooni. H esitas Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Kuna asjas jätkub vaidlus OÜ B nõude osas, on otstarbekas määrata OÜ-le B 300 häält. H on OÜ W ja OÜ T (pankrotis) juhatuse liige ning tasudes OÜ-le B 300.000 krooni, ta sisuliselt tunnustab OÜ B nõuet. Pankrotimenetluses ei rahuldata nõudeid võlausaldaja W poolt valitud viisil, s. o. ühe võlausaldaja poolt makse tegemisega teisele võlausaldajale, seega ei saa pidada OÜ T (pankrotis) kohustust OÜ B ees täidetuks.

Määruskaebus

11. septembril 2006. a. esitas OÜ W maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes jätta OÜ-le B hääled andmata. VÕS § 186 punkti 1 kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. VÕS § 78 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Harju Maakohus rahuldas OÜ B hagi ning tunnustas tema nõuet OÜ T pankrotimenetluses. Sellest asjaolust tulenevalt tasus OÜ W kui OÜ T (pankrotis) ainuosanik

21. juulil 2006. a. OÜ B arvele 300.000 krooni, seega on OÜ T (pankrotis) kohustus OÜ B ees VÕS § 78 ja 186 mõttes lõppenud. OÜ B õiguse rikkumine on kõrvaldatud. OÜ B on võtnud vastu OÜ-lt W OÜ T (pankrotis) kohustuse täitmise ning ei ole tagastanud 300.000 krooni OÜ-le W.

Huvitatud isiku OÜ T (pankrotis) seisukoht OÜ T (pankrotis) pankrotihaldur esitas kohtule 30. augusti 2006. a. üldkoosolekul taotluse määrata OÜ-le B 300 häält, kuna samas suuruses olid samale võlausaldajale hääled määratud 10. märtsil 2006. a. toimunud võlausaldajate üldkoosolekul ning ükski võlausaldaja ei olnud seda häälte arvu vaidlustanud. Seega olid OÜ-le B juba varasemal üldkoosolekul hääled määratud ning ka kohtu poolt kinnitatud. Haldur andis kõikidele võlausaldajatele hääli vastavalt varem määratud häälte arvule. Vastavalt PankrS § 56 lõikele 3 peab haldur olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest ning kooskõlas PankrS § 55 lõikega 1 peab haldur kaitsma kõigi võlausaldajate huve. Haldur ei saa tulenevalt võlausaldajate omavahelisest vaidlusest nõude kehtivuse üle eelistada ühe võlausaldaja huve teisele. Ringkonnakohtu poolt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 640 lg. 1 ja § 659 alusel esitatud järelepärimisele vastates täpsustas haldur, et ta ei ole võlgniku esindajana VÕS

§ 78 lg. 2 korras vastu vaielnud sellele, et W OÜ täidab võlgniku kohustuse B OÜ ees. Pankrotitoimkond ja võlausaldajate üldkoosolek ei ole selles küsimuses seisukohta võtnud.

Huvitatud isiku OÜ B seisukoht OÜ B palub jätta määruskaebuse rahuldamata. PankrS § 82 lõike 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Lähtuvalt OÜ B nõudest määras maakohus huvitatud isikule 300 häält. Määruskaebuse esitaja väide, et OÜ T (pankrotis) kohustus on huvitatud isiku ees lõppenud, on vastuolus pankrotiseaduse põhimõtetega. PankrS-s on sätestatud eraldiseisev nõuete kaitsmise ja rahuldamise kord, mis ei võimalda pankrotimenetluses esitatud nõude rahuldamist kolmanda isiku poolt pärast pankroti väljakuulutamist ning nõude rahuldamine saab toimuda üksnes pankrotipesas oleva vara kaudu. Harju Maakohtu 18. oktoobri 2006. a. määrusega on kinnitatud OÜ T (pankrotis) pankrotimenetluses kompromiss, milles on käsitletud muuhulgas ka huvitatud isiku nõuet. Huvitatud isik ei ole pidanud võimalikuks väidetavat täitmist vastu võtta, käsitledes seda algusest peale ekslikult tasutuna. Olukorras, kus PankrS ei võimalda nõude täitmist kolmanda isiku poolt ja huvitatud isiku nõue on pankrotimenetluses vaidlustatud, ei pea huvitatud isik võimalikuks täitmist vastu võtta. Kuna summa tasumiseks puudus õiguslik alus, on võimalik tasutud summa huvitatud isikult hilisem tagasinõudmine.

Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

Maakohtu määrus ei ole õige ja tuleb tühistada, OÜ-le B tuleb jätta hääled andmata.

30. augustil 2006. a. toimunud üldkoosolekul määrati võlausaldajate hääled samas suurusjärgus, kui oli otsustatud 10. märtsil 2006. a. toimunud võlausaldajate üldkoosolekul. Samas oli OÜ W kui OÜ T (pankrotis) ainuosanik 21. juulil 2006. a. tasunud võlgniku kohustuse katteks OÜ B arvele 300.000 krooni. OÜ W kinnituse kohaselt on tegemist tema kui kolmanda isiku poolt võlgniku kohustuse täitmisega VÕS § 78 lõike 1 mõttes. Selle sätte kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik kohustuse täitmisest. Rahalise kohustuse täitmise puhul ei ole tegemist kohustusega, mis eeldaks isiklikku täitmist. Samuti ei tulene VÕS-i ega pankrotiseaduse sätetest, et pankrotis võlgniku eest ei võiks kolmas isik rahalist kohustust täita. VÕS § 78 lg. 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast vaid juhul, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustue täidaks kolmas isik. Võlgniku pankrotihaldur on kinnitanud, et ta ei ole kolmanda isiku poolt kohustuse täitmisele vastu vaielnud. PankrS § 35 lg. 1 punktist 4, § 36 lõikest 1 ja § 54 lõikest 1 tuleneb, et pankrotihaldur esindab võlgnikku tema varaga seotud tehingutes ja toimingutes. Nõusoleku andmine võlast vabastamiseks on ilmselgelt võlgniku varasse puutuv ja seega on nõusoleku andmine kolmandale isikule kohustuse täitmiseks või sellest keeldumine pankrotihalduri pädevuses ning see, kas pankrotimenetluse teised organid on küsimust arutanud, ei ole oluline. Järelikult võis OÜ W võlgniku kohustuse täita. Võlgniku võlg OÜ B ees on seega tasutud ja pankrotivõlausaldaja nõue pankrotimenetluses lõppenud. Võlausaldaja huvi pankroti-menetluses on oma nõude võimalikult suures ulatuses rahuldamine. Kui võlausaldaja nõue on täies ulatuses rahuldatud, puudub tal õigustatud huvi edasiseks pankrotimenetluses osalemiseks. Sellest tulenevalt ei olnud põhjendatud OÜ B kui võlausaldajale OÜ T (pankrotis) pankrotimenetluses häälte andmine pärast seda, kui võlgniku kohustus tema ees oli lõppenud. Asjaolu, et kohtuvaidluses on pooleli OÜ B ja teise võlausaldaja H vaheline vaidlus nõude tunnustamise üle pankrotimenetluses, ei andnud maakohtule alust määrata pankrotimenetluses OÜ-le B hääli.

Malle Seppik