2-06-12331/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-12331

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2006. a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-12331 Tsiviilasi S.S. hagi S.T.i vastu elatise saamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.S. (isikukood xxx, xxx); Kostja S.T. (isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuistung 06. detsember 2006. a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja S.S. Kostja S.T. RESOLUTSIOON

I. Kinnitada S.S. ja S.T.i vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:

1. S.T. kohustub tasuma poja M.T.i (sündinud xxxa) ülalpidamiseks elatist summas 1500 ( üks tuhat viissada) krooni kuus alates 01.01.2007.a iga kuu 15 –daks kuupäevaks S.S. arveldusarvele nr 1100831178 Hansapangas kuni poeg M.T.i täisealiseks saamiseni xxx.a või elatusraha suuruse muutmiseni; 2. Kummagi poole kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

II. Lõpetada menetlus S.S. hagis S.T.i vastu elatise saamiseks.

Menetluskulud

1. Välja mõista S.T.ilt kohtukuluna riigilõiv summas 500 ( viissada ) krooni riigituludesse.

Tsiviilasi nr 2-06-12331

2(3) 2. S.T.il tuleb riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072123 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Ühispangas viitenumber 2900072123.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

18.05.2006. a. esitas S.S. ( edaspidi „hageja“) hagi S.T.i (edaspidi „kostja“) vastu elatise saamiseks.

06.12.2006.a toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, mille tingimuste kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale igakuiselt poja M.T.i (sünd xxx.a) ülalpidamiseks hageja arveldusarvele Hansapangas elatist summas 1500 ( üks tuhat) krooni alates 01. 01. 2007. a. kuni poeg M täisealiseks saamiseni xxx.a.

Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja asja menetluse lõpetada ning kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asja menetluse lõpetada.

Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissilepingu kinnitamata jätmiseks TsMS § 430 lg 3 alusel. Seega tuleb kompromissileping kinnitada ja sellega seoses asja menetlus lõpetada.

TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissiga näha lõpetamise määruses ette ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissis on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuse ja vastavalt kokkuleppele jäävad kummagi poole kantud menetluskulud tema enda kanda.

TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu. TsMS 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud

Tsiviilasi nr 2-06-12331

3(3) täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 129 lg 2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul on hagihinnaks seega 1500x9= 13.500 krooni. Riigilõiv antud hagihinnalt on RLS lisa 2 kohaselt 1000 krooni. Hagi esitamisel oli hageja kooskõlas seadusega riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõiv on kohtukuluna menetluskulu ja tasumata riigilõiv tuleb tasuda kostjal. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled sõlmisid kompromissi ja pool hageja poolt tasumisele kuulunud riigilõivust, so 1000 kroonist kuulub tagastamisele. Kostja on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks pooles ulatuses. Kostja taotlus on põhjendatud ja temalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 500 krooni. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. TsMS § 661 lg 2 järgi on menetluse lõpetamise määruse puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kompromissis on pooled kokku leppinud, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva arvates määruse kättetoimetamisest.

Katrin Saar Kohtunik