2-05-2125/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht 19.12.2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei

Tsiviilasja number 2-05-2125 (2/231-4157/05) Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi SN , JP ja PN vastu 36 192,09 krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – Eesti Vabariik Hageja lepinguline esindaja – UT Kostjad – SN JP PN

Kohtuistungi aeg, osalenud isikud 29.11.2006, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Hageja esindaja UT Kostjad PN ja SN

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

Välja mõista SN´ilt, JP´ilt ja PN´lt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks võlgnevus 36 192,09 (kolmkümmend kuus tuhat ükssada üheksakümmend kaks krooni ja 09 senti) krooni.

Välja mõista SN´ilt, JP´ilt ja PN´lt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 2 800,00 (kaks tuhat kaheksasada krooni) ning vajalikud ja põhjendatud kulud Eesti Vabariigi lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi eest summas 1 200,00 krooni.

Välja mõista SN´ilt 185,93 krooni, JP´ilt 185,93 krooni ja PN´lt 185,93 krooni menetluskulu riigituludesse postikulude katteks. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole number 10220034800017 Eesti Ühispangas või arvelduskontole number 221023778606 Hansapangas, mõlemal viitenumber 2800049777, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kohtuotsus nr 2-05-2125, menetluskulu”.

Välja mõista JPilt riigituludesse riigilõiv 600 krooni (Rahandusministeeriumi konto 10220034796011, viitenumber 2900073591, AS-s SEB Eesti Ühispank, või konto nr 2-05-2125

2 221023778606, viitenumber 2900073591, AS-s Hansapank viitega tsiviilasja numbrile 2-05- 2125).

2. Otsuse täimine tähtaeg, kord.

Kostjad tasuvad (solidaarselt) iga kuu 15. kuupäevaks 1000 krooni kaupa esmalt riigilõivu 2800 krooni, seejärel õigusabikulud 1200 krooni ja seejärel võla 36192,09 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Haridusja Teadusministeeriumi kontole 10220027689012 AS-s SEB Ühispank, viienumber 1200002250, õigusabikulud tuleb tasuda kontole 10002036253000 AS-s SEB Ühispank, viitenumber 10002036253000 ja võlg kontole 10220002255018 AS-s SEB Ühispank

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.

NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 36 192,09 krooni, samuti palub hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 2 800,00 krooni ja õigusabikulud summas 1200,00 krooni. S. N sõlmis 05.10.99 õppelaenulepingu AS-ga . 15.09.00 muudeti lepingu lisa nr 1 ja pank laenas kostjale 30000 krooni, mis kanti üle S. N kontole 2-l korral 07.10.99 15000 krooni ja 15.09.00 15000 krooni. Lepingu järgi tuleb laenult tasuda pangale intresse 5%. Kohustuse täitmist tagavad käendajad JP ja PN vastavalt nendega sõlmitud käenduslepingutele 04.10.99. S. N eksmatrikuleeriti Eesti Mäehariduskeskusest ja siis tekkis tal HaS § 36.4 järgi kohustus tasuda laen pangale tagasi hiljemalt 12 kuu jooksul pärast eksmatrikuleerimist ning kogu laenusumma tuli tagastada pooleteisekordse reaalse õpitud aja jooksul. Laenaja ja käendajad kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Selle tõttu nõudis pank riigilt riigitagatise rakendamist 32087,50 krooni ulatuses, mille riik on ära tasunud. Riigil on HaS § 36.2 lg 2 järgi nõudeõigus võlgniku ja käendajate vastu tasutud summa ulatuses. Kostjad vabatahtlikult võlga hoolimata ettepanekust ära ei ole tasunud. Intress perioodi 08.04.02 kuni 15.10.04 ( 885 päeva) eest on järgmine: põhivõlg 32087,50 krooni, sellest ühe päeva intress on 4,64 krooni (32076,58*0,05=169,85 aastas e. 4,64 päevas). Kokku on kostjate võlg seisuga 15.10.04 36192,09 krooni ,millest põhivõlg on 32087,50 krooni ja intress 4104,59 krooni

Hageja vaidles sellele vastu, et kostjal oleks õigus riigipoolsele laenukustutamisele, kuivõrd õppelaenuleping on sõlmitud enne õppetoetuste ja õppelaenuseaduse kehtima hakkamist ning märgitud seadust vaidlusalusele lepingule ei kohaldata.

Tõendid: õppelaenuleping S990002643, lepingu lisa nr 1, konto väljavõte, käendusleping JP , käendusleping PN tõend selle kohta, et S. N on eksmatrikuleeritud Eesti Mäehariduskeskusest, panga taotlus riigitagatise realiseerimiseks 29.01.02, võlglaste nimekiri, Rahandusministeeriumi teatis S. N õppelaenu võla suuruse kohta, teatis J. P ja PN võla kohta, õigusabikulude tasumise arve, spetsifikatsioon.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja Jüri Peunov vastuväiteid hagile ei esitanud, kohtuistungile ei ilmunud, taotlusi ei esitanud. SN ei vaidlustanud hagi asjaolusid, kohtuistungil tunnistas küll hagi, kuid leidis siiski, et ÕÕS § 18 lg 5 järgi on tal õigus taotleda riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa osalist

3 kustutamist Vabariigi Valituse kehtestatud tingimistel ja korras, sest kostja elab püsivalt Eestis välismaalaste seaduse tähenduses, on lõpetanud õppe ja kasvatab kuni 5-aastast last. Kostja PS toetas SNi vastuväited, kuid oma varasemas vastuväites märkis, et laenulepingu tingimuste muutmisega lõppes tema käendus.

S. N esitas tõendina lapse PN sünnitunnistuse koopia.

KOHTU PÕHJENDUSED

S. N sõlmis 05.10.99 õppelaenulepingu AS-ga . 15.09.00 muudeti lepingu lisa nr 1 ja pank laenas kostjale 30000 krooni, mis kanti üle S. N kontole 2-l korral 07.10.99 15000 kroon ja 15.09.00 15000 krooni. Lepingu järgi tuleb laenult tasuda pangale intresse 5%. Kohustuse täitmist tagavad käendajad JP ja PN vastavalt käenduslepingutele 04.10.99. Laenaja ja käendajad ei ole alates S. N eksmatrikuleerimisest Eesti Mäehariduskeskusest HaS § 36.4 järgi pangale hiljemalt 12 kuu jooksul pärast eksmatrikuleerimist laenusumma ja intressid ära tasunud. Riik on panganõude rahuldanud riigitagatise rakendamise tõtt summas 32087,50 krooni. Riigil on HaS § 36.2 lg 2 järgi nõudeõigus võlgniku ja käendajate vastu tasutud summa ulatuses üle läinud. Kostjate võlg on kokku riigi ees 15.10.04 36192,09 krooni, sellest põhivõlg on 32087,50 krooni ja intress 4104,59 krooni. Nende asjaolude üle puudus vaidlus, mistõttu puudub vajadus anda hagi väidetele ja tõenditele täiendavalt hinnang.

Vaidlus oli selle üle, kas S. N suhtes saab rakendada Õppetoetuste ja õppelaenuseadusest tulenevaid soodustusi, milleks on laenu kustutamine riigi poolt osaliselt. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostja väited õppelaenu kustutamiseks ei ole põhjendatud kahel põhjusel. Kostja poolt viidatud Õppetoetuste ja õppelaenuseaduse (ÕÕS) § 30 sätestab, et isikud, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni. Eeltoodust tuleneb, et lepingutele, mis on sõlmitud enne õppetoetuste ja õppelaenuseadust, ei kohaldata mitte õppetoetuste ja õppelaenuseadust vaid lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadust - haridusseadust. Õppetoetuste ja õppelaenuseadus hakkas kehtima 01.09.03, kuid õppelaenuleping nr S990002643 SNiga on sõlmitud 05.10.99 ja muudetud 15.09.00, seega enne õppetoetuste ja õppelaenuseaduse kehtima hakkamist, mistõttu ei saa asjas kohaldada ka märgitud seadusest tulenevaid sätteid ning kostja väiteid ÕÕS § 18 lg 5.1 ja § 15 rakendamiseks tema suhtes ei ole seega põhjendatud. Sama ÕÕS § 53 järgi kustutatakse riigi tagatud õppelaen riigieelarveliste vahendite arvelt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. Seega kuulub õppelaenu kustutamine riigi pädevusse mitte kohtu pädevusse ning kohtul puudub alus ise otsustada õppelaenu kustutamist. Eeltoodu tõttu ei pea kohus andma hinnangut kostja lapse sünnitunnistusele. Eeltoodu alusel kuuluvad tsiviilasjas kohaldamisele võlaõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-ga 11 järgi kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg1 1, §-207, § 272 ja Haridusseaduse (HaS) § 36 lg 2 ja 3. TsK § 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 207 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK §-s 272 sisaldub laenulepingu mõiste. Selle sätte kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse

4 haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. HaS § 36² lg-d 2 ja 3 sätestavad, et kui riik on laenule antud riigitagatise ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas. Mis puutub PN vastuväitesse, et laenulepingu muutmisega lõppes tema käendus, siis nimetatu ei ole õige, kuivõrd tema endaga sõlmitud käenduslepingu p-st 5.8 tuleneb, et laenulepingu tingimuste, sh laenusumma ja /või tagastamise tähtaja muutumisel laienevad muudatused ka käesolevale lepingule ilma poolte täiendava kokkuleppeta, kui pooled ei lepi kokku teisiti. P. N ei ole tõendanud teiste kokkulepete olemasolu, seega vastutab ta ka muudetud laenulepingu täitmise eest kooskõlas käenduslepingu p 5.8 ja käendus ei ole lõppenud selle tõttu. Kuivõrd muus osas vaidlust ei olnud, siis vastutavad kostjad solidaarselt riigi ees ja kuna nad ei ole oma kohustusi võla, sh intresside tasumisel täitnud, tuleb neilt solidaarselt välja mõisa laenuvõlg ning intressid kokku 36192, 09 krooni.

Kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seaduse §-ga 3 järgi kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a. kehtinud TsMS § 60 lg-st 1, tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjatelt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2 800 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 1 200 krooni. Kostjatelt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 557,80 krooni igalt ühelt vastavalt 185,93 krooni.

Kostjalt JP tuleb TsMS § 64 järgi riigituludesse sisse nõuda riigilõiv, mis on tema kohtusse Ametlike Teadaannete kaudu kutsumise ja otsuse teatamise kulu vastavalt 600 krooni (4 korda kutse ja 2 korda otsuse avaldamise lõiv a´ 100 krooni).

Otsuse täitmine TsMS § 455 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva.

Hageja ja S. N ning P. N olid nõus sellega, et tasuvad võla ära igakuiselt 1000 krooni iga kuu 15. kuupäevaks ning et hagejale väljamõistetud kohtukulud, so riigilõiv 2800 krooni ja õigusabikulud 1200 krooni tasutakse enne põhivõlga. Kuivõrd J. P ei ole vastuväiteid esitanud, kehtib otsuse täitmise kord ja tähtaeg ka tema suhtes.

Kohtunik