2-06-1573/4 · 2-06-1573/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

2-06-1573

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Küllike Johannson Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsembril 2006. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-1573 Kohtuasi AS-i hagi JP`u vastu võla saamiseks. Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: AS - hageja esindaja: HP - kostja: JP RESOLUTSIOON

1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas 2-06-1573 AS-i hagis JP`u vastu 5 387,10 krooni saamiseks. 2. Kinnitada AS-i ja JP`u poolt sõlmitud kompromiss, mille kohaselt : 2.1. kostja tunnistab hageja nõuet ja kohustub tasuma 5 387,10 (viis tuhat kolmsada kaheksakümmend seitse krooni ja 10 senti) krooni;

2.2 kostja kohustub hagejale tasuma kohtukuludena hageja poolt tasutud riigilõivu summas 210,00 (kakssada kümme krooni) krooni, kohtukulud summas 269,35 (kakssada kuuskümmend üheksa krooni ja 35 senti) krooni ja kohtutäituritasu summas 295,00 (kakssada üheksakümmend viis krooni) krooni;

2.3 kostja kohustub käesoleva kokkuleppe punktides 1 ja 2 nimetatud võlgnevuse kogusummas 6 161,45 (kuus tuhat ükssada kuuskümmend üks krooni ja 45 senti) krooni tasuma hagejale maksegraafikujärgselt vastavalt alljärgnevale:

Kostja tasub võlgnevuse . igakuiste osamaksetena. Osamakse suurus on 513,45

2 (viissada kolmteist krooni ja 45 senti) krooni. Viimase osamakse tasumine toimub summas 513,50 (viissada kolmteist krooni ja 50 senti) krooni.

………………………………

Kokku 6 161,45 krooni

2.4 Kostja tasub maksegraafikujärgsed osamaksed tähtaegselt AS-i arveldusarvele number Nordea Pangas. Tasumisel märgib kostja selgituseks toimiku numbri

2.5 Kohtu määratavad täiendavad kohtukulud kannab kostja;

2.6 Pooled taotlevad kohtult käesolevaga kompromissi kinnitamist ja antud tsiviilasjas menetluse lõpetamist vastavalt tsiviilkohutmenetluse seadustiku § 430 lg-le 1 ja 2;

2.7 Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432-st ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;

2.8 Käesoleva kokkuleppe rikkumise korral on hagejal õigus vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-le 1 pöörata kogu oma nõue kostja vastu täitmisele; 3. Tagastada hageja esindajale AS-ile pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summa 210,00 krooni. 4. Tagastatav riigilõiv summas 210,00 krooni kanda AS-i arveldusarvele Nordea Pangas, makse tegemisel märkida selgitusse kostja nimi JP ja tsiviilasja nr 2-06-1573. 5. Määrus saata punktide 3 ja 4 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul (TsMS § 433 ja § 661) ning riigilõivu osalist tagastamist puudutavas osas 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi

3 kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromissleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule, kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Antud asjas on pooled kokku leppinud menetluskulude suuruses ja nende kandmise kostja poolt, välja arvatud pool riigilõivust. TsMS § 168 lg 3 ja § 174 lg 4 alusel sisaldub antud määruses menetluskulude rahaline suurus.

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastab kohus pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool tasutud riigilõivust, summas 210,00 krooni.

Küllike Johannson Kohtunik