2-05-8718/1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-05-8718

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Otsuse tegemise aeg ja koht 18.detsember 2006.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-8718 Tsiviilasi, hageja nõue A… J… hagi V… P…vastu võlgnevuse summas 20 000 krooni ja viiviste summas 2 400 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A… J…/isikukood…/ Hageja esindaja: … I… B… /…/ Kostja: V… P… /isikukood…/ Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt V… P… A… J… kasuks võlgnevus summas 20 000 /kakskümmend tuhat/ krooni.

3. Jätta V… P… nõue viivise summas 2 400 /kaks tuhat nelisada/ krooni väljamaksmiseks rahuldamata.

4. Jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hagiavalduse sisu

29.06.2005.a kohtule esitatud hagiavalduse (toimiku lk 3-4) kohaselt on hageja ja kostja AS Mai Toidukaubad aktsionärid. 20.06.2001.a otsustas hageja müüa kaheksa hagejale kuuluvat nimelist aktsiat väärtusega 5 000 krooni igaüks. Vastavalt AS Mai Toidukaubad põhikirja p 3.2, kasutas kostja oma ostueesõigust nelja hageja aktsia ostmiseks, mille kohta tegi AS Mai Toidukaubad juhatus aktsiaraamatusse vastavad kanded nr 8 ja 9. Seega omandas kostja hageja vara, kuid ei ole tänapäevani maksnud hagejale raha omandatud aktsiate eest summas 20 000 krooni. Ostueesõiguse korras kostja poolt omandatud aktsiate eest hagejale 20 000 krooni maksmata jätmise põhjusel algatatud kriminaalmenetlus nr 02233001580 lõpetati, kuna prokurör tuvastas poolte vahel tsiviilsuhted.

Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 181 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest 3% viivist viivitatud summalt aastas. Seega on kostja kohustatud hagejale maksma nelja aasta eest 20 000 kr x 0,03 x 4 = 2 400 krooni võla tagastamisega viivitamise eest.

Juhindudes TsK § 173 lg 1, § 174, § 181, § 191, § 193, § 222, § 242 lg 1, § 249, ja VÕSRS § 2, §

11 palub hageja: - välja mõista kostjalt hageja kasuks võlg 20 000 krooni omandatud aktsiate eest ja viivis

2-05-8718

võla maksmisega viivitamise eest nelja aasta eest summas 2 400 krooni; - kohtukulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 1 750 krooni ja õigusabi eest 1 500 krooni.

Kostja vastus

26.07.2005.a kohtule esitatud vastuses (toimiku lk 14) tunnistas kostja hageja nõuet 20 000 krooni väljamõistmises ja teatas, et on valmis tasuma aktsiate maksumuse. Viivise nõuet 2 400 krooni aktsiate eest tasumisega viivitamise eest aga ei tunnistanud. Kostja selgitab vastuses, et kasutades ostueesõigust, omandas ta 24.08.2004.a neli AS Mai Toidukaubad aktsiat maksumusega 5 000 krooni igaüks. Kostja oli valmis tasuma aktsiate maksumuse, kuid hageja esitas kostjalt suurte summade väljamõistmiseks põhjendamatuid hagisid ja pöördus politseisse avaldusega, et kostja suhtes kriminaalmenetlust alustataks. Arvestades hageja käitumist, ei saanud kostja tasuda aktsiate maksumust. Kostja väitel on ta korduvalt pöördunud hageja poole palvega, et viimane teataks pangaarve numbri, kuhu kostja saaks raha aktsiate eest üle kanda. Hageja aga seda ei tee, soovides nõuda viivist. Raha isiklikult hagejale üle anda kostja ei saa, kuna ei usalda hagejat. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus tegi 25.okroobril 2006.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 403 lg

1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusoleku kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses.

Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi tuleb osaliselt rahuldada.

Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse selle tekkimise ajal kehtinud seadust.

Ostu-müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeks (TsK) § 241 järgi kohustub ostumüügi lepingu müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja mksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma.

TsK § 173 lg1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

TsK § 174 järgi ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud.

Kostja tunnistas hageja nõuet võlgnevuse summas 20 000 krooni väljamaksmiseks. Seega puudub poolte vahel vaidlus võlgnevuse suhtes. Poolte vahel on vaidlus viivise maksmises.

TsK § 190 kohaselt oli viivis kohustise täitmise tagamise vahend. Leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral (TsK 191 lg 1). TsK § 192 kohaselt aga kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta. Kuna poolte vahel puudub kirjalikus vormis sõlmitud kokkuleppe viivise kohta puudub ka hagejal õigus viivise väljamaksmiseks. Seega on hageja nõue viivise väljamaksmiseks ei ole põhjendatud ja kuulub rahuldamata jätmisele.

2-05-8718

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Seni kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna hagi rahuldati osaliselt jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Kohtunik

Iris Kangur