2-06-31945/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-06-31945

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 18.detsember 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-31945 Tsiviilasi OÜ X hagi OÜ Y vastu 18 730 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

• hageja OÜ X

• esindaja Mati Tiit;

• kostja OÜ Y Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ X hagi OÜ Y vastu 18 730 krooni nõudes.

2. Välja mõista OÜ-lt Y 18 730 (kaheksateist tuhat seitsesada kolmkümmend) krooni OÜ X kasuks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ Y kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord OÜ Y võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. OÜ X võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

27. oktoobril 2006 esitas OÜ X Tartu Maakohtusse hagi OÜ Y vastu 27. oktoobril 2003 sõlmitud müügilepingu nr 214/27.10.2003 alusel võlgnevuse 10 000 krooni ning viivise 8 730 krooni nõudes. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 18 730 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 08.11.2006 kostja esindaja Sven Kivisaar’ele allkirja vastu kätte toimetatud ning TsMS § 318 lg 2 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kätteantuks. Määratud tähtajaks kostja kohtule vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega OÜ X hagi OÜ Y vastu 18 730 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik