2-06-29202/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-06-29202

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2006.a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-06-29202 Tsiviilasi H.T. hagi G.K. vastu 6236,28 krooni ja viiviste nõudes ning M. P. vastu 5736,28 krooni ja viiviste nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja H.T. - hageja lepinguline esindaja Siim Raid (OÜ Raidman, asukoht Aardla 23, 50110 Tartu); - kostja G.K. - kostja M.P. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada H.T. hagi G.K. vastu 6236,28 krooni ja viiviste nõudes ning M.P. vastu 5736,28 krooni ja viiviste nõudes. 2. Välja mõista G.K. 6236 (kuus tuhat kakssada kolmkümmend kuus) krooni ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti H.T. kasuks. 3. Välja mõista G.K. H.T. kasuks alates 23. septembrist 2006.a viivis 0,1% tasumata põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 4. Välja mõista M.P. 5736 (viis tuhat seitsesada kolmkümmend kuus) krooni ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti H.T. kasuks. 5. Välja mõista M.P. H.T. kasuks alates 23. septembrist 2006.a viivis 0,1% tasumata põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 50% ulatuses G.K. ja 50% ulatuses M.P. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 11. oktoobril 2006.a esitas H.T. Tartu Maakohtusse hagi G.K. vastu 6236,28 krooni ja M. P. vastu 5736,28 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21. mail 2004.a eluruumi üürilepingu, mille alusel võtsid G.K. ja M.P. üürile hagejale kuuluva korteri asukohaga X, Tartu. Üürilepingu lõppemisel 06.07.2005.a andis M.P. hagejale tõendi, milles tunnistab 8313 krooni suurust võlgnevust ja kohustub võla tasuma 15. juuliks 2005.a. Kostjad hagejale nimetatud tähtajaks võlaga ei tasunud. 27.10.2005.a tegid G.K. ja M.P. ettepaneku sõlmida H.T. kokkuleppe, et nad tasuvad kumbki poole võlast ja arvestatud viivisest ning tasuvad hageja poolt kantud õigusabikulu ja seoses võla ajatamisega kokkuleppe sõlmimisest arvates intressi 10% aastas. 27.10.2005.a sõlmis hageja esindaja vastavalt G.K. ja M.P. avaldustele nendega vastavalt võlgnevuse tasumise kokkulepped. Vastavalt kokkuleppe punktile 3.1. kui võlgnik ei tasu võlasummat vastavalt lepingu p.le 2, maksab võlgnik viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Vastavalt kokkuleppe punktile 7.3. kui kokkuleppega võetud kohustust ei täideta võlglase poolt nõuetekohaselt, on võlglane kohustatud maksma leppetrahvi 1000 krooni. Hageja nõude suurus G.K. vastu on 22.09.2006.a seisuga 6236,28 krooni, millest 4156,50 krooni moodustab põhivõlg, 1225,28 krooni viivisevõlg, 264,50 krooni intressivõlg ja 590 krooni hageja kantud õigusabikulud. Hageja nõude suurus M.P. vastu on 22.09.2006.a seisuga 5736,28 krooni, millest 4156,50 krooni moodustab põhivõlg, 725,28 krooni viivisevõlg, 264,50 krooni intressivõlg ja 590 krooni hageja kantud õigusabikulud. Hageja palub G.K. välja mõista hageja kasuks 6 236,28 krooni ja alates 23.09.2006.a viivis määras 0,1% tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. M.P. palub hageja välja mõista hageja kasuks 5736,28 krooni ja alates 23.09.2006.a viivis määras 0,1% tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas nad tunnistavad hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjaid hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on kostjatele 07. novembril 2006.a edastatud. Määratud tähtajaks kostjad kohtule kirjalikult vastanud ei ole.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täieliku või osalise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega H.T. hagi G.K. vastu võlgnevuse 6236,28 krooni nõudes ja viiviste nõudes 0,1% määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ning M.P. vastu 5736,28 krooni nõudes ja viiviste nõudes 0,1% määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud G.K. 50% ulatuses ja M.P. 50% ulatuses.

Kohtunik