2-06-31498/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

1 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2006.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-06-31498 Kohtuasi AS hagi LR vastu 5047,10 krooni nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Hageja esindaja: RF Kostja: LR Resolutsioon

1. Võtta vastu AS hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. 2. Jätta rahuldamata AS taotlus poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. 3. Välja mõista LR’lt AS kasuks menetluskulude katteks 1305 (üks tuhat kolmsada viis) krooni (s.h. 125 kr riigilõiv ja 1180 kr esindajatasu koos käibemaksuga). 4. Toimetada kohtumäärus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik ja määruse põhjendused

1. esitas AS kohtule hagi LR vastu 5047,10 krooni nõudes. teatas hageja hagist loobumisest nõude rahuldamise tõttu, taotledes hagist loobumise vastu võtta ja menetluse lõpetada ning kostjalt välja mõista menetluskuludena esindajale makstud tasu õigusabi eest ning pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Samas esitas hageja taotluse poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks hagist loobumise tõttu.

2. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel loobumise tõttu samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

3. Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks hagist loobumise tõttu. Riigilõivu seaduse (RLS) 15 lg 1 p 15 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse osaliselt või täielikult, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. TsMS § 150 lg 2 p-st 2 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Tulenevalt RLS § 11 lg-st 1 ja TsMS § 150 lg-st 3 on riigilõivu tagastamise taotlemise õigus riigilõivu tasunud isikul. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt tasus L. R vastu hagiavalduse esitamise eest 250 krooni riigilõivu AS . Eeltoodu alusel tuleb AS nimel esitatud taotlus riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata.

2

4. TsMS § 168 lg 5 kohaselt võib kohus juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetlusekulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Hageja on menetluskulude nimekirja ja tõendid esitanud koos hagiavaldusega ja hagist loobumise avaldusega. Kostja ei ole kohtumenetluses ühtegi menetlustoimingut teinud, mistõttu tal ei saa olla tekkinud ka menetluskulusid ning talle menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja andmine ei ole vajalik. Kohus leiab, et kostjalt LRlt tuleb hageja AS kasuks menetluskulud välja mõista. Poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu, s.o. 125 krooni nõue on põhjendatud ja kohus mõistab selle summa kostjalt välja.

5. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista esindajale makstud õigusabi tasu 2700 krooni, mis on Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 36 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt kuni 6000 kroonise nõude puhul lepingulise esindaja kulu sissenõudmise piirmääraks. Hageja nõue koos viivistega kokku moodustab 5047,10 krooni. Kohus ei pea käesolevas asjas taotletud suuruses esindajatasu kostjalt väljamõistmist põhjendatuks. Hageja esindaja on õigusabi kulude suuruse tõendamiseks esitanud kohtule AS poolt AS-le esitatud arve võlglase L. R kohtumenetluses esindustasu maksmiseks. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, tehtud viitega Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr , et kuludokumendiks võib olla ka dokument, millest nähtub õigusabi eest tasumise kohustus. Esitatud arve ei tõenda aga esindajatasu põhjendatust ja vajalikkust.

Käesolev hagiavaldus on üks AS nn masshagidest, mis tuli sisuliselt ja õiguslikult põhjendada ühel korral, ülejäänud samasisuliste hagide koostamiseks piisab esimeses hagiavalduses nimede ja numbrite vahetamisest, mis ei nõua olulist ajakulu ega juriidilisi eriteadmisi. Asjas ei ole peetud ühtegi kohtuistungit, hageja ei ole peale menetluse lõpetamise taotluse esitanud ühtegi taotlust ega teinud muid menetlustoiminguid. Hagi esitati , kohus võttis selle menetlusse , kostja on hagi kätte saanud ning koheselt võla tasunud. Eeltoodu alusel kohus peab käesolevas asjas põhjendatuks ja vajalikuks esindajatasu summas 1000 krooni, millele lisandub käibemaks 18 %.

Heli Käpp Kohtunik