2-06-31546/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2006.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-31546 Tsiviilasi LH hagi AH vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LH, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx Kostja: AH, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx Asja läbivaatamise aeg 6. detsembril 2006.a kirjalikus eelmenetluses. RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista AHlt LH kasuks igakuuliselt kokku 3400 (kolm tuhat nelisada) krooni alaealiste laste AH, sündinud xxxxxxxxd.a, ja SH, sündinud xxxxxxxx.a, ülalpidamiseks alates 26. oktoobrist 2006.a kuni tütar Anu täisealiseks saamiseni xxxxxxxx.a ja sealt edasi 1700 (üks tuhat seitsesada) krooni kuni poeg Siimu täisealiseks saamiseni xxxxxxx.a, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või väiksem olla kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Kohtukulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-31546 kannab kostja. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277).

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused

2 Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade väljastatud hagiavalduses antud aadressil, millised on kostjale edastatud posti teel ja anti kätte allkirja vastu. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 14 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole ega ole kohtule teada andnud esinevatest takistustest. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

26.10.2006.a esitas LH kohtule hagiavalduse AH vastu elatise nõudes. Hagiavalduses palub hageja laste, Anu ja Siimu, ülalpidamiseks kostjalt välja mõista 1700 krooni lapse kohta kuus kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui seadusega kehtestatud minimaalmäär.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Hageja ja kostja vahel 8.08.1987.a sõlmitud abielust on sündinud lapsed Jaak 23.07.1988.a, Anu 4.01.1990.a ja Siim 21.05.1991.a. Seega on pooled ühe täisealise ja kahe alaealise lapse vanemad ning nendel lasub seadusest tulenev kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada.

PKS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks arvestades kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi. Hagi materjalidest selgub, et kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud alaealiste laste ülalpidamiskohustust. Nimetatud asjaolu annab hagejale PKS § 61 lg 1 alusel õigustuse nõuda kostjalt elatist kohtu kaudu. Seega on hageja nõue kostjalt laste ülalpidamiseks elatusraha saamiseks õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 70 lg 1 kohaselt võib kohus elatise välja mõista elatisehagi esitamisest alates. Hageja on vastava nõude esitanud kohtule hagiavalduses 26. oktoobril 2006.a. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha laste ülalpidamiseks alates 26. oktoobrist 2006.a 1700 lapse kohta kuus, s.o kokku 3400 krooni kuus kuni 4. jaanuarini 2008.a ja sealt edasi 1700 krooni kuus kuni 21. maini 2009.a, kuid mitte vähem kui seadusega kehtestatud minimaalmäär. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et elatusraha suurus 3400 krooni kuus on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamatult täidetavaks.

TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud (riigilõiv elatise nõudelt ja asja läbivaatamiskulud – postikulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik

3