2-06-16813/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-16813 Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg

06. detsember 2006. a Kohtuasi

N. L. hagi D. L. vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja: Kostja: Kostja esindaja:

N. L. (IK…; elukoht: …)

D. L. (IK…; elukoht: …)

M. T. (IK…), OÜ Bellum Õigusabi, volikirja alusel

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 30.01.2004. a kohtuotsuse (tsiviilasi nr 2-288/00) alusel väljamõistetud elatise suurust ning välja mõista kostjalt D. L. hageja N. L. kasuks elatis alates 06.07.2006. a igakuise elatusrahana 2 000 (kaks tuhat) krooni alaealise poja D. L. (IK …) ülalpidamiseks kuni D. L. täisealisuseni s.o... a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2 I Hagiavalduse sisu

1. 06.07.2006. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Kohtla-Järve Linnakohtu 30.01.2002. a kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks alaealise poja (... a sündinud D.) ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 1 000 krooni. Hageja palub kohtul hagiavalduses muuta elatise suurust ja kostjalt välja mõista elatisraha lapsele igakuise summana 2 000 krooni seoses elatusmiinimumi tõusuga. Poolte abielu lahutati 26.10.1999. a. Laps elab koos hagejaga, hageja on lapsehoolduspuhkusel.

II Kostja seisukoht

2. Kostja oma 06.10.2006. a kirjalikus vastuses tunnistas hagi osaliselt ning oli nõus maksma elatist mitte rohkem kui 1 500 krooni kuus (elatise miinimumsumma 2006. aastal). Kostja vastuse kohaselt pole hageja tõendanud, milliste arvestuse järgi tuleb kostjalt elatis summas

2 000 krooni välja mõista. Mitte teades lapse vajadusi, pole kostjal võimalik hinnata nõude põhjendatust. Elatise miinimummäär vastab sotsiaalministeeriumi tellitud uurimistööle, samuti pole hagejal sündinud laps, A. T. kostja laps.

III Kohtuistung 21.11.2006. a

3. Hageja selgitas, et väljamõistetud elatis 1 000 krooni on käesoleval ajal liialt väike summa lapse ülalpidamiseks, elatise miinimum on juba alates 01.01.2006. a 1 500 krooni, 1 000 kroonist arvatakse maha ka tulumaks ning hageja saab puhtalt kätte 740 krooni. Laps on kasvueas ning palju raha kulub lapse riietele ja jalatsitele. Kallid on ka kulutused õpingutele: tasulised lisatunnid koolis, arvuti kasutamine. Ühes kuus kulub poja ülalpidamiseks minimaalselt 3 000 kuni 4 000 krooni. Hageja oli lapsehoolduspuhkusel ning peale seda asus tööle alles oktoobris 2006. a. Hageja netopalk on ca 5 400 krooni. Hagejal on kaks ülalpeetavat. Peale elatise väljamõistmist on hageja varaline seis muutunud: hageja on võtnud varalise kohustuse – ostnud järelmaksuga arvuti, kuna see on vajalik poja õpinguteks. Lisaks sellele soetas kostja uue auto.

4. Kostja tunnistas hagi osaliselt ning nõustus elatise suurendamisega 1 500 kroonile. Kostja märkis, et tema varaline seis võrreldes 2002. aastaga pole muutunud. Kostja brutopalga suurus on 6 400 krooni. Kostjal rohkem ülalpeetavaid peale poja D. pole. Hageja varaline seis on parem, sest hagejal on 3-toaline korter aga kostjal 1-toaline. Hageja saab lisaks palgale ka lapsetoetust riigilt. Auto, millest hageja rääkis, kuulub kostja elukaaslasele, kostja on ainult auto kasutaja.

IV Arvestus lapse vajaduste kohta

5. Hageja esitas 22.11.2006. a kohtule arvestuse lapse ülalpidamiseks kuluvate vahendite kohta (tl 42), mille kohaselt poja ülalpidamiseks kulus 2006. aasta oktoobrikuus 8 541,12 krooni, millest 4041,12 krooni olid kulutused toidule, riietele, kommunaalteenustele,

3 hügieenile, harrastustele, arvuti järelmaksule, internetile, telefonikõnedele. Samuti võttis poeg osa kooliekskursioonist Saksamaale (kulud 4 500 krooni, millest kostja andis raha 1 500 krooni).

V Kohtuistung 06.12.2006. a

6. Hageja taotles elatise suurendamist summani 2 000 krooni. Hageja selgitas, et riik maksab lapsetoetust mõlema lapse peale kokku 600 krooni (300 + 300). Lapse ülalpidamiseks kulub ühes kuus keskmiselt 4 000 krooni, millest poole peaks kandma kostja. Laps on 14. aastane,

2 000 pole ülemäära suur summa ning poeg saab juba 3,5 aasta pärast täisealiseks. Elatisest arvestatakse maha tulumaks.

7. Kostja tunnistas hagi elatise miinimumi ulatuses ning leidis, et hageja on lapse ülalpidamiskulud näidanud liialt suurena, tegelikult on last võimalik üleval pidada 3 000 krooni eest kuus. Hageja pole tõendanud, et lapse ülalpidamiseks kuluks rohkem.

VI Kohtu põhjendused

8. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.

9. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

10. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

11. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS §

61 lg 2).

12. PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

13. Elatise miinimum on sätestatud PkS §-s 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid PkS § 61 lg 5 ja lg 6 alusel.

14. Hageja taotleb kohtule esitatud hagis elatise väljamõistmist summas 2 000 krooni, põhjendusel, et laps kasvab, tema vajadused suurenevad ning üldine elukallidus tõuseb.

15. Kostja põhiline vastuväide seisneb selles, et elatise summa 1 500 krooni on lapse ülalpidamiseks piisav, sest hageja ei tõendanud, et lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud ületaksid 3 000 krooni. Seega on mõlema vanema osa 1 500 krooni, mis on õiglane elatise summa.

4

16. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 14-19 aastat on linnalapse ülalpidamiskulud 3 170 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Kohtupraktikas on nimetatud uurimistööd ka kasutatud (vt nt riigikohtu 09.03.2005. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05; http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-7-05).

17. Kohtule esitatud arvestusest (tl 42) nähtub, et lapse vajadused ühes kuus on ca 4 000 krooni. Pool nimetatud summast, ehk ühe lapsevanema osa sellest moodustab 2 000 krooni. Kohus ei kahtle selles, et 14. aastase lapse vajadused võivad olla 4 000 krooni.

18. Järgnevalt võrdleb kohus poolte varalist seisundit, selgitamaks, kas poolte varaline seisund annab alust hagi rahuldada ning kas pooltel on majanduslikult võimalik lapsele hageja arvestustes märgitud ülalpidamist võimaldada.

Kohus leiab, et kui poolte varaline seisund võimaldab lapsele pakkuda parema ülalpidamise, kui Eestis pered keskmiselt suudavad, on see olemuslikult positiivne. Samas on ilmselge, et lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on alati suurem kui lapsest lahus elaval vanemal, seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

Riigikohus on oma 09.03.2005. a kohtuotsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „On õige, et PkS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest“.

19. Kuna hageja taotleb juba välja mõistetud elatise suurendamist (elatis mõisteti välja 2002. a jaanuaris), hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund on muutunud võrreldes 2002. aastaga.

Kohtuotsusest (tl 5-7) nähtub, et hageja palk oli 5 523 krooni ja kostja palk 3 520 krooni. Kohtuotsuse tegemisest on möödunud ca 5 aastat.

Hageja palk käesoleval on 6 900 krooni ja kostja keskmine palk ca 7 500 krooni.

Statistikaameti andmete kohaselt tõusis tarbijahinnaindeks 2003. aastal võrreldes 2002. aasta keskmisega, 4,6%, 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga 3%, 2005. aastal võrreldes 2004. aastaga 3,9%, 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga (novembrikuu seisuga) 4,6% (arvutivõrgus kättesaadaval www.stat.ee ).

Hageja ülalpidamisvõime (isiku sissetulek/(isik + tema ülalpeetavate arv)=ülalpidamisvõime) on: 6 900/3=2 300, kostjal: 7 500/2=3 750 krooni.

20. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue määrata elatise suuruseks 2 000 krooni on mõistlik ja põhjendatud. Nimetatud summa ei ole liialt väike ega ka ülemäära suur. Kohus

5 arvestab, et hagejal on lisaks poolte ühisele lapsele veel üks ülalpeetav ning ka sellega, et hageja peab saadud elatiselt tasuma tulumaksu, samuti kinnitas kostja.

21. Elatis kuulub suurendamisele alates elatise suurendamise nõude esitamisest, alates 06.07.2006. a.

VII Kohtu selgitus

22. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).

Kohtunik