2-06-21477/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon Hagi rahuldada.

Välja mõista elatis S S´ilt D T kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 (üks tuhat viissada) krooni alates xxx.a kuni poja V S´i (sündinud xxx) täiselisuseni, s.o. xxx või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohtuotsuse täitmisel arvestada S S´i poolt D T´le elatisena makstud 1500 (üks tuhat viissada) krooni.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 15 detsembril 2006. a kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohtuasja number 2-06-21477 Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi D T hagi S S´i vastu elatise nõudes Menetluse staatus Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

D T (IK xxx, elukoht: xxx)

S S (IK xxx, elukoht: xxx)

ASJAOLUD

D T ja S S´i abielust on sündinud xxx poeg V S.

Hageja esitas 14. augustil 2006 kohtusse hagi lapsele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt pole kostja alates lapse sünnist lapse ülalpidamist toetanud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates lapse sünnist summas 1500 krooni.

Kostja oma 31. augustil 2006 esitatud kirjalikus vastuses selgitab, et ta on nõus kohtuväliselt lapse ülalpidamiseks maksma elatusraha 1500 krooni tingimustel, et vormistatakse abielu lahutus ning talle võimaldatakse lapsega kokkusaamine vähemalt neli korda kuus xxx linnas.

Hageja esitas 06.10.2006.a kohtule kirjaliku seisukoha kostja vastuse osas, milles taotles asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohus saatis 08.11.2006.a menetlusosalistele teated, milles teatas, et lahendab asja kirjalikus menetluses, avalduste ja dokumentide esitamiseks andis kohus tähtaja. Menetlusosalised kohtule vastuväiteid ega täiendavaid tõendeid ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel.

Kohtu poolt on tuvastatud, et D T ja S S´i abielust on sündinud xxx poeg V S. Alaealine laps on hageja ülalpidamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise igakuise elatusrahana 1500 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Perekonnaseaduse (PKS) § 49 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval aastal moodustab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest pool on 1 500 krooni.

Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Samas otsuses on arvestatud ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu

Kostja sisulisi vastuväiteid elatise väljamõistmise ja igakuise elatusraha suuruse osas esitanud ei ole.

PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust.

Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks last alates xxx.a ülal pidanud.

Hagi on tõendatud kostja nõusolekuga maksta elatist ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1; § 61 lg 1, lg 2, lg 4; § 70 lg 2.

Kostja poolt väljatoodud tingimused, nagu poolte abielu lahutamine ning võimalus lapsega suhelda, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Vastavalt PKS §-ile 27 lg 1 on pooltel õigus abielu lahutamiseks pöörduda perekonnaseisuasutusse või kohtusse. Vastavalt PKS § 52 lg 2 kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

Kohtuotsuse täitmisel kuulub kostja poolt elatisena makstud 1500 krooni (tl 13) arvesse võtmisele.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452. § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt kuulub hageja kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 krooni alates xxx.a kuni poja V täisealisuseni, s.o. xxx.a.

Helgi Vinni Kohtunik