2-06-28465/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu .a ja selle kohta on tehtud kanne nr . Avalduse kohaselt on abielusuhted lõppenud ning leppimine ega abielu jätkamine ei ole hageja hinnangul enam võimalik. Avalduse kohaselt oli algul poolte kooselu normaalne, hiljem tekkisud arusaamatused ja tülid, suhted ei laabunud. Ilmnesid vasturääkivused elulevaadetes ja iseloomude sobimatus. Poolte abielusuhted lõppesid kuna kostja tarvitas pidevalt Alates lahkus kostja perest elama teise kohta. Poolte abielust .a T, kes on alates ainult hageja ülalpidamisel. Hageja palub abielu lahutada ja välja mõista kostjalt elatis lapse Kohtuasja number 2-06-28465

Otsuse kuupäev

15. detsember 2006.a.

Kohtunik Tiia Mõtsnik

Kohtuasi LV hagi VH’i vastu abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

11. detsember 2006.a., avalikul kohtuistungil.

Istungil osalenud isikud Hageja LV Kostja VH.

Resolutsioon

1. Lahutada VH’i ja LV abielu, mis on sõlmitud .a sektoris ning mille kohta on tehtud kanne nr

2. Välja mõista VH’ilt LV kasuks igakuine elatis summas 2395.00 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend viis) krooni .a. sündinud TH ülalpidamiseks alates .a. so hagi kohtule esitamise päevast kuni T täisealiseks saamiseni so .a.

3. Jätta menetluskuludeks olev riigilõiv elatise nõudelt ja asjas kantud postikulu täies ulatuses VH’i kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ülalpidamiseks summas 2395.00 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise ja elatise väljamõistmise nõude juurde, kostja nõustus abielu lahutamisega ja elatise väljamõistmisega hageja poolt nõutud summas poolte ühise tütre TH ülalpidamiseks.

Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Pooled sõlmisid abielu .a sektoris, nimetatud asjaolu on tõendatud kohtule esitatud abielutunnistusega nr (tlk 9). Arvestades asjaolusid, et nii hageja kui kostja väidete kohaselt on abielusuhted lõppenud ning pooled elavad eraldi, mõlemad abikaasad ei pea abielusuhte taastamist võimalikuks, hageja soovib abielu lahutada ning kostja nõustus abielulahutusega, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada.

TH sünnitunnistusest nr (tlk 12) nähtub, et pooled on tema vanemad. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha 2395 krooni alates .a.kuni TH täisealiseks saamiseni.

Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ja seega kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb hageja taotlus abielulahutuse nõudelt tasutud riigilõivu kostja kanda jätmiseks jätta rahuldamata. Samas tuleb TsMS § 143 p 4 ja § 162 lg 1 alusel VHilt välja mõista EV kasuks riigilõiv elatise nõudelt - mille tasumisest hageja oli vabastatud ning asjas kantud postikulud.

Tiia Mõtsnik Kohtunik