2-05-24707/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Määruse tegemise aeg ja koht

03. 01.2007. a , Tallinn Tsiviilasja number 2-05-24707 Tsiviilasi TL avaldus ML`ile eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TL (NLV sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, ) Puudutatud isik ML Puudutatud isik JA Puudutatud isik CL Puudutatud isik AP Menetlustoiming Eestkostja määramine Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus eestkostja määramiseks.

2. Määrata alaealise ML eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni JA.

3. Eestkostja ülesandeks on hoolitseda lapse ülalpidamise ja kasvatuse eest, samuti kaitsta tema isiklikke, varalisi õigusi ning huve.

4. ML võib teha alates seitsmendast eluaastast pisitehinguid ilma eestkostja nõusolekuta.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale.

Esitatud asjaolud

Kohtu menetluses on TL (NLV sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) avaldus ML`ile eestkostja määramiseks. ML on alaealine. ML . a Harku kus tema C L sellel ajal kandis. M isa kohta sünnitunnistusel kanne puudub. C L lahkus koos . a. Peale vabanemist kasvatasid ML`i väidetav isapoolne vanaema VP, samal aadressil elav lapse väidetav isa AP ja viimase elukaaslane NA. C L lapse kasvatamisega tegelema ei hakanud. . a kaotas VP eluaseme, AP läks a lapse eest hakkas hoolitsema perekond A. ML elab alates . a JA peres aadressil . C L on edaspidi korduvalt viibinud ning tal on . Avaldaja palub määrata alaealise ML`i eestkostjaks J A.

Puudutatud isikud nõustusid avaldusega.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt PKS § 92 lg 1 seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama seaduse lg 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Viidatud sätte lg 3 kohaselt võidakse eestkostet seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemalikust hoolitsusest.

PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse.

Teisi kandidaate, kes oleksid nõus eestkostja kohustusi enda kanda võtma, ei ole. Kohus leiab, et JA eestkostjaks määramine on siiski parem, kui lapse eestkosteasutusse paigutamine, sest laps on JA harjunud. Lapse ei ole suuteline last kasvatama ja tema eest hoolitsema.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 kohaselt kohaldatakse alaealisele isikule eestostja määramisele piiratud teovõimega täisealisele eestkostja kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. TsMS § 557 lg 1 kohaselt määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta.

Kohtu hinnangul võiks Marcus alates seitsmendast eluaastast eestkostja nõusolekuta teha tehinguid, millest ei teki talle otseseid tsiviilkohustusi ning täita tehinguid vahenditega, mille on talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks andnud tema eestkostja seadusliku esindajana või viimase nõusolekul kolmas isik.

Lähtuvalt TsÜS § 557 lg 2 p 3 on eestkostja ülesannetes eestkostetava nimel teha kõiki tehinguid perekonnaseaduse § 99 ja § 100 tulenevate piirangute ja keeldudega. TsMS § 557 lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

Vastavalt TsMS § 523 lg 1 vähemalt 14-aastane piisava kaalutlusja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjaolude suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. M on sündinud . a ning tema ärakuulamine ei ole eeldatav.

Epp Haabsaar kohtunik