2-06-13837/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-06-13837

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht 07.detsember 2006.a Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number 2-06-13837

Tsiviilasi Exxx Sxxxxxxx hagi Ühistu Paunvere Piim vastu 18313,35 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Exxx Sxxxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: Maia Ploom

Kostja: Ühistu Paunvere Piim, registrikood 10736015, asukoht O.Lutsu 2A Palamuse alevik Palamuse vald Esindajad: vandeadvokaat Uno Paimets juhatuse liige Ilmar Saag raamatupidaja Valentina Tammistu

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: KxxxxNxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: MxxxxxVxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

15. november 2006.a

RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata.

Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid

Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Otsus tervikuna kuulutatakse Jõgeva kohtumaja kantselei kaudu 12.12.2006.a kl 16.00.

Kohus tuvastas: Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale piima 2005.a jooksul 18313,35 krooni eest, mille kohta kostja on väljastanud tõendi. Piima eest on tasumata, hageja pöördus nõudega kostja poole ja kostja teatas, et raha on makstud MxxxxxVxxxxxxxx kontole. Kostja väitis, et selline tegevus oli põhjustatud hageja soovist ja kokkuleppest Kxxx Nxxxxxxxx. Hageja ei ole kunagi soovinud, et raha kantakse kellegi teise kontole ning tal ei ole ka kokkulepet Kxxx Nxxxxxxxx. Hageja soovib kostjalt välja mõista tasu piima eest.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt maksti raha MxxxxxVxxxxxxxxxx ja Kxxx Nxxxxxxxx, sest selline oli Exxx Sxxxxxxx soov.

Iseseisva nõudeta kolmandate isikute seisukohad Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel KxxxxNxxxxx vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt pidas tema koos ema MxxxxxVxxxxxxxxxx loomi, loomapidamine oli Mxxxx Vxxxxxxxx nimel. Kuna 2004.a tekkis kvootide tõttu piima turustamisega probleeme, siis registreeriti kaks Mxxxx Vxxxxxxxx lüpsilehma Exxx Sxxxxxxx nimele. Exxx Dxxxxxxx piimaraha ei nõudnud ja raha kanti Mxxxx Vxxxxxxxxxx.

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Mxxxx Vxxxxxxxxleidis, et hagi ei ole põhjendatud. Vastuväidete kohaselt pidas kolmas isik loomi koos tütre Kxxx Nxxxxxxxx. Kuna kehtestati piimakvoodid, siis selleks, et rohkem piima müüa, registreeriti kaks lehma tütre tuttava Exxx Sxxxxxxx nimele. Tütar Kxxx rääkis, et Exxx Sxxxxxxxxoli piima üleandmise juures ja raha vastu ei võtnud.

Kohtu põhjendused ja järeldused

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta.

Kxxx Nxxxxxx vande all antud ütlusest ilmnevalt Kxxx Nxxxxx ja tema ema Mxxxx Vxxxxxxx tegelesid loomakasvatuse ja piima tootmisega; loomad olid registreeritud Mxxxx Vxxxxxxxx nimele ja Kxxx Nxxxxx tegutses tema volituse alusel; 2004.a olid vabariiklikud piimakvoodid väiksemad, kui karjas loomi oli ning 2004.a registreeriti kaks looma hageja nimele, et oleks võimalik piima turustada; Exxx Sxxxxxxx loomadega ei tegelenud. Ühistu Paunvere Piim tõendist nähtuvalt on Ühistu Paunvere Piim tasunud Exxx Sxxxxxxxxe 2005.a piima eest 18313,35 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tegelikkuses raha Exxx Sxxxxxxxxx isiklikult ei makstud. Kirjalikest tõenditest (tl 38, 39, 40 ja 41) ilmneb, et osaliselt on tasu tootja Exxx Sxxxxxxx piima eest vastu võtnud KxxxxNxxxxx ja osaliselt on raha kantud Mxxxx Vxxxxxxxx kontole. Kostja väidab, et ExxxxSxxxxxxx keeldus raha vastu võtmast. Kxxx Nxxxxxx ütlustega on tõendatud, et Exxx Sxxxxxxx andis 2004.a ning juunis 2005.a nõusoleku selles, et raha võtab vastu Kxxx Nxxxxx, kuna loomadega tegeles Kxxx Nxxxxx; Exxx Sxxxxxxx ei ole ühtegi korda Kxxx Nxxxxxxxx tasu piima eest küsinud; nõusolekust teadis ka Ühistu Paunvere Piim. Seega oli Exxx Savimägi andnud suulise nõusoleku selleks, et raha ei laeku temale. Seadus ei sätesta nõusoleku vormi, seega võis nõusolek olla ka suuline. Kxxx Nxxxxxx ütlusega on tõendatud, et MxxxxxVxxxxxxxx kontole kantud raha tootja Exxx Sxxxxxxx piima eest omandas Kxxx Nxxxxx. VÕS § 76 lg 3 kohaselt on kohustuse kohase täitmise üks nõue, et see oleks täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule, täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik on eelkõige võlausaldaja ise või tema esindaja. VÕS § 79 lg 1 sätestab: kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Käesoleval juhul on kohustus Ühistu Paunvere Piima poolt täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isiku Exxx Sxxxxxxx nõusolekul ning seega on kohustus täidetud.

Eeltoodust tulenevalt maksis Paunvere Piim raha õigustatult Kxxx Nxxxxxxxe ning hagi tuleb rahuldamata jätta.

Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb kohtukulud jätta Exxx Sxxxxxxx kanda, kuna otsus tehakse tema kahjuks.

Haide Rimmel kohtunik