2-06-24327/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2006. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-06-24327 Tsiviilasi A K hagi A K vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A K (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja: A K (IK xxx; elukoht: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 23. november 2006. a

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista A K ’lt elatis A K kasuks poja J K ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 11. septembrist 2006. a summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuni poja J K (sündinud 09.06.1992.a) täisealisuseni s.o. 09.06.2010.a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

Välja mõista A K ´lt riigilõiv 1000(üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011, SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebe kord

2 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud

1. Hageja A K ja kostja A K abielu sõlmiti 23.11.1991.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas. 2. Poolte abielust on sündinud 09.06.1992.a poeg J K .

3. Poolte abielu on lahutatud 30.08.1995.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas. Laps on hageja ülalpidamisel.

II Hagiavaldus ja põhjendused

4. Hageja A K esitas 11.09.2006. a kohtule hagi kostja A K vastu elatise nõudes summas 1500 krooni (elatise miinimumsumma 2006. aastal).

5. Hagiavalduse põhjenduse kohaselt on elatis vajalik, kuna kostja last materiaalselt ei toeta.

III Kostja vastus

6. Kirjalikus vastuses hagile (t lk 12-19) kostja hagi ei tunnista ja ei võta hagi õigeks ning palub asja menetlus lõpetada. Vastuse kohaselt on hageja vastavalt 27.02.2003 kokkuleppele elatisest loobunud. Samas on kostja vabatahtlikult last toetanud. Kostja on invaliid ja ei tööta täistööajaga ning tal on uues perekonnas sündinud poeg A K ning tema abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ning on samuti tema ülalpidamisel. Kostjal puudub võimalus maksta elatist lapsele summas 1500 krooni.

IV Kohtuistung 23.11.2006.a.

7. Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Hageja selgitas, et loobus varem elatise nõudmisest, kuna 2002.a oli tal võimalus lapsega Saksamaale sõita ning selleks oli vaja lapse isa luba ning selle saamiseks pidi ta kostja nõudel loobuma alimentidest, kuid ärasõitu ei toimunud. Hageja tunnistas, et kostja on lapsele ostnud mõned asjad, kuid regulaarselt ta last ei toeta. Hageja palus elatise välja mõista alates hagi esitamisest. 8. Kostja tunnistas kohtuistungil elatise nõuet summas 1500 krooni, kuid leidis, et võttes arvesse tema rahapuudust, tuleks elatis välja mõista mitte alates hagi esitamisest, vaid detsembrist 2006a.

3

V Kohtu põhjendused

9. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostja vastuväitega ei ole võimalik arvestada. 10. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 11. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 lg 1 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

12. PkS § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Alates 14. maist 2004. a on elatise miinimumsumma pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on alates 01.01.2006. a 1500 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused.

13. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis.

14. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja maksmata, selle suurust alla miiniumsuuruse vähendada või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

15. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

16. Kostja on põhjendanud oma soovi maksta elatist mitte alates hagi esitamisest, vaid alates detsembrist 2006.a., rahapuudusega. Kohtu hinnangul ei ole selle argumendiga võimalik arvestada. Kuigi kosja esitatud tõenditest nähtub, et ta on 50 % ulatuses töövõimetu, võimaldab see siiski tal autojuhina töötada ja regulaarselt töötasu saada. Koos invaliidsuspensioniga ja töötasuga on kostja igakuine sissetulek minimaalselt 4600 krooni kuus, samal ajal kui hageja keskmine sissetulek on isegi väiksem ( t lk 8), kuid seni ta on suutnud last üksinda ülal pidada. Samas tuleb arvesse võtta, et poolte ühine laps on lapsinvaliid, kelle vajadused on tavalapsest suuremad.

17. Eeltoodud põhjustel kuulub elatis väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest (11.09.2006).

Viktor Brügel Kohtunik