2-06-712/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-712 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14.12.2006 Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi EA hagi M-KA vastu elatise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 30.11.2006 Menetlusosalised ja esindajad Hageja EA ja tema esindaja MV Kostja M-KA ja tema esindaja AB Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista kostjalt M-KA elatisraha 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni igakuiselt AA, sündinud .a. ülalpidamiseks alates .a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras EA kasuks.

Menetluskulude jaotus.

Hagimenetluse kulu , riigilõivu ja postikulu kannab kostja M-KA.

Eesti Vabariigi kasuks mõista menetluskuluna postikulu ja riigilõiv välja kostja M-KAlt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

Esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu .a. , abielust sündis A A , .a. Abielu lahutati .a., pärast abielulahutust jäi alaealine hageja elukohta . Lapse kasvatamisega tegeleb vaid hageja, selles abistavad tema vanemad. Kulud pojale on 6000 krooni kuus, sellest 2500 toidule, riietusele 500 krooni, ravimitele 400 krooni, lasteaia kulu 600, mänguasjad 400 krooni, hügieen 600 krooni ja eluasemekulud 1000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatisraha 3000 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas esitatud nõuet ja palus välja mõista 2000 krooni alates .a.

Kostja kohtuistungil nõustus tasuma elatisraha 1800 krooni alates hagi esitamisest.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on kooselu ajal sündinud AA, kes elab poolte kokkuleppel isa elukohas. elukoht on , . PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja laenukohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve.

PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 1800 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Kostja on esile toonud, et tema sissetulek on 550 eurot, ülal pidada teisi isikuid ei ole. Hageja sissetulek on 9500 krooni igakuiselt, teisi ülalpeetavaid ei ole temalgi. PerekS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus hinnanud hageja poolt esile toodud kulutusi lapsele, poolte sissetulekuid ja arvestades lapse vanust peab vajalikuks elatise suuruseks 1800 krooni. Kohus juhib ka tähelepanu, et makstav elatis on deklareeritav kui kulu, samuti hagejal saadava tuluna. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, teisest lõikest tulenevalt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustusi ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 kuuendas lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest .a. Kostja on selgitanud ja tõendanud, et tal puudus varasemalt sissetulek ning hagejal oli piisav võimalus last ülal pidada. Hageja on ka ise pidanud vajalikuks elatise nõue esitada alles .a. Kohus leiab ka et kostja vastuväited, mis puudutavad lapsega suhtlemist, ei kuulu lahendamisele käesolevas menetluses.

Tulenevalt TsMS § -st 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda, kostjalt tuleb EV kasuks TsMS § 143 lg 4 ja 173 lg 1 ja 2 alusel välja mõista postikulu ning TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõiv.

Hageja on riigilõivuseaduse § 16 kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse.

Liili Lauri kohtunik