2-06-1179/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated2-06-1179/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsembril 2006.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-1179 Tsiviilasi AS hagi AK vastu 23 494.82 krooni väljamõistmise nõudes Asja läbivaatamine kohtuotsus põhineb hagi õigeksvõtul Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS esindaja TT Kostja: AK Resolutsioon
1. Välja mõista AK võlgnevus kokku 23 494.82 krooni (kakskümmend kolm tuhat nelisada kolmkümmend neli krooni ja 82 senti) AS-i kasuks. 2. Välja mõista AK viivis protsendina osaliselt põhinõudest 16 840.46 krooni (kuusteist tuhat kaheksasada nelikümmend krooni ja 46 senti) kuni põhinõude täitmiseni (EKP intress + 7%, määr 0,026% päevas) alates .a AS-i kasuks. Kohtukulude jaotus AS-i menetluskulu: riigilõiv jätta kostja Andres Kulli kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kohtuotsuse õiguslik põhjendus
Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja oma .a vastuse p-s 6 tunnistab hagi.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks, kui avaldus esitatakse eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista juhindudes TsMS § 367.
2 Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 ja 3 tuleb hageja menetluskulu: riigilõiv, jätta kostja kanda.
Kohtunik: