Legislator Case Law & Legislation
2-06-15810/1 AI generated

2-06-15810/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-06-15810/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Legislator headnote

AI generated

2-06-15810/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2006., Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-15810

Tsiviilasi AS hagi SS vastu võla nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS

hageja esindaja HP

kostja SS

RESULUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt SS’ilt AS kasuks võlgnevus kokku 4635 krooni.

3. Jätta menetluskulu kogu ulatuses kostja kanda.

4. Tagaseljaotsus toimetada kätte avaliku teatavakstegemisega.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Hagejal on õigus kohtuotsusele esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue AS esitas .a. kohtusse hagi SS vastu võla nõudes. AS (endise nimega AS) osutas kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel .a. sõlmitud AS liitumislepingule nr Hagiavalduse kohaselt on kostja põhivõlg hageja ees 2318 krooni ja viivisvõlg 14076,10 krooni, kokku 16394,10 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2317 krooni.

Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas 2318 krooni ja viivised summas 2317 krooni, kokku 4635 krooni. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõiv 250. Kohtu põhjendused

Kohus on menetlusdokumendi kätte toimetanud kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel ja .a. väljaande Ametlikud Teadeanded kaudu. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kooskõlas alates kehtiva TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi on võimalik kostjat kohtusse kutsuda väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kui isiku aadressi ei ole registrisse kantud ja muul viisil ei ole võimalik talle kutset kätte toimetada. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 4635 krooni, sh põhivõlg 2318 krooni ja viivisvõlg 2317 krooni.

Menetluskulu Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. AS-il on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2). Tulenevalt TsMS § 143 p 4 kohaselt asja läbivaatamise kulu on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Seega tuleb kostjal SS’il tasuda riigituludesse postikulu 43,20 krooni

Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kautsjon tasutakse .

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik