2-01-67/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2006, Narva Tsiviilasja number 2-01-67 (vana nr 2-632/02) Tsiviilasi AS Narva Vesi hagi V… Š…, S.. Š.., L. Š..vastu võla 751,60 krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Narva Vesi (reg.nr …) Hageja esindaja: Jevgenia Tušinskaja (ik …, 10.07.2006.a volikiri J/v/6) Kostjad: V.. Š.. (..); S. Š.. (ik ..); L.. Š.. (ik .., elukoht hagejale ja kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

27. november 2006 Istungil osalenud isikud Hageja esindaja Jevgenia Tušinskaja Kostja V.. Š.. Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt

RESOLUTSIOON Rahuldada hagi. Välja mõista V.. Š.. (..); S.. Š..(ik ..); L.. Š.. (ik ..) solidaarselt AS-i Narva Vesi (reg kood …) kasuks võlg 6991( kuus tuhat üheksasaja üheksakümmend üks) krooni ja riigilõiv 860 (kaheksasada kuuskümmend) krooni.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 11.12.2006.a kell 15.00.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele vastavalt on AS Narva Vesi Narva linnas veeettevõtjaks, tagab elanike varustamise veega ühisveevärgist, samuti ühiskanalisatsiooni heitvee ärajuhtimise ja puhastamise.

Hageja ja kostja vahel tekkisid lepingulised suhted, mille esemeks on külm vesi ja ühiskanalisatsiooni heitvee ärajuhtimine ja puhastamine. Veemõõturi paigaldamiseni septembris 1999.a kostjad ei ole kaua aega tasunud kasutatud vee ja kanalisatsiooni eest. Aastal 2000 müüsid kostjad korteri aadressil …. Kostjaid hoiatati vajalikkusest võla vabatahtlukult kustutada, kostjad andsid kirjaliku kohustuse võla kustutamise ajatamisest, kuid vabatahtlikult oma kohustusi kostjad ei täida ning võlga ei kustuta. Seisuga 01.04.2001.a on kostjate võlgnevus 7510,60 krooni. Ülaltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 173, 174, 222, 249 palub hageja mõista kostjatelt V.. Š.., L. Š.. ja S.. Š.. välja hageja kasuks võlg summas 7510,60 krooni ja riigilõivu

560 krooni.

Kostja vastus Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt kostjad V.. Š.. ja S.. Š.. hagi ei tunnistanud. Kostja L.. Š.. vastust hagiavaldusele ei esitanud. Esitatud vastuse kohaselt korteri aadressil .., Narva, ostumüügilepingu sõlmimise momendil oli kostjatel võlgnevus AS Narva Vesi ees. Korteri ostja Margarita Fjodorova oli sellest teadlik ning võla kustutamine oli tehingu üheks tingimuseks. Korteri ostu-müügi lepingu allakirjutamisel notar Tatjana Boitsova juures situatsioon võlgnevusega oli helindatud ning lepingu pooltel ei olnud selle kohta vastuväiteid, mis ongi kinnitatud 27.12.1999.a ostu-müügilepingus nr 11 086/1999. Lepingu summa oli vähendatud korteri eest võlgnevuse võrra 115000 kroonist kuni 98000 kroonini. Sellest, et pr. Fjodorova teadis võla kustutamise vajalikkusest, tõestab see, et ta hakkas osaliselt seda kustutama, millest teatas kostjale AS Narva Vesi inspektor. Kostjad viitavad sellele, et hagiavaldusele on lisatud kontrollimise aktid 2000 ja 2001 aastate eest, kuid korter oli müüdud 27.12.1999.a vastavalt ostu-müügilepingule nr 11 086/1999. Ülaltooduga soovisid kostjad näidata, et pärast korteri müüki läks võlgnevus üle uuele omanikule, millest viimane oli teadlik.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus, ära kuulanud poolte seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud hagiavalduse juurde, kuid muutis hagisummat ning palus mõista kostjatelt solidaarselt välja võlasumma 6991,95 krooni, riigilõivu 560 krooni ja 300 krooni kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest. Hageja esindaja selgitas, et tehti arvestusi kuni septembrini 1999.a. kostjatele vee kasutamise eest vastavalt tariifile ja normidele inimese kohta. Seisuga 01.09.1999.a on kostjate võlgnevus 8794,85 krooni. 17.09.1999.a. kustutas kostja Š.. võlgnevuse osaliselt summas 3100 krooni. Pärast seda olid kostja V.. Š.. avalduse alusel paigaldatud veemõõted. 17.09.1999.a. kirjutas kostja As-le Narva Vesi avalduse sellest, et ülejäänud võla tasub kuni 15.04.2000.a. Kuid oma kohustusi ei täitnud. 13.01.2000.a. kui kontrolliti veemõõteid oli tuvastatud veekulu 104 m3. Võttes arvesse tariifi 9,43 krooni/m3 eest oli arvestatud 980,75 krooni. Kontroll viidi läbi L.. Š.. juuresolekul ja tema poolt on vastav akt allakirjutatud. Pärast seda arvestust on võla summa 6991,95 krooni. 27.12.1999.a. kostjad müüsid korterit. Ostu-müügi lepingu järgi pidid kostjad end välja registreerima korterist 10.02.2000.a. Ostu-müügi lepingu p 4.7 järgi avaldas müüja V.. Š.. lepingi sõlmimisel, et kommunaalmaksete võlgnevusi ei ole. Järgmine kontrollimine 05.09.2000.a. näitas, et korteris elavad teised inimesed. Seetõttu hageja loobub osast võlasummast, mis oli arvestatud pärast 13.01.2000.a. kuni 05.09.2000.a.

Kohtuistungil kostja V.. Š.. ei tunnistanud hagiavaldust kuna ta ei pea ennast õiguspäraseks kostjaks. Tema arvamusel läks pärast korteri müüki võlgnevus üle uuele omanikule.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Enne 1.juulit 2002 kehtis ENSV TsK.

ENSV TsK § 249 kohaselt kui kostja, rikkudes lepingut, keeldub ostetud asja eest kindlaksmääratud hinda tasumast, on müüjal õigus nõuda kindlaksmääratud hinna tasumist. ENSV TsK § 173 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud (TsK § 174).

Kohus leidis, et hageja on müünud kostjatele vett ja kanalisatsiooniteenuseid, kuid kostjad on jätnud nende eest tasumata. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlg 6991,95 krooni välja mõista. 27.12.1999.a.korteri ostu-müügi lepingu sõlmimisel ei olnud majas .. korteriühistu. Järelikult ei saa kohaldata korteriühistuseaduse sätte.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Hageja taotleb kostjalt kohtukulude summas 860 krooni väljamõistmist. Hageja tasus hagiavalduse kohtusse esitamisel riigilõivu summas 560 krooni (lk 2) ja 16.08.2006.a. maksekorraldusega nr 3861 tasus 300 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse ja muu menetlusdokumendi avaldamise eest.

Vastavalt TsMS § 60 lgle 1 kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulud olid vajalikud ja põhjendatud

Kuna hagi rahuldati, siis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista solidaarselt kohtukuluna summas 860 krooni.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 91, § 60 lg 1, § 116; TsMS (jõust. 04.02.2006) § 6, § 436, § 438, § 439, § 441, § 442, § 446, § 452 lg 1, § 630, § 632 lg 1, ENSV TsK § 249

Natalja Losevtsova Kohtunik