2-06-20693/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-06-20693 Tsiviilasi AS Balti Investeeringute Grupi Pank hagi X vastu 66 462.30 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS, rk 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu; hageja esindaja Helmeri Indela; kostja X , Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415, kohus

o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista X AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank kasuks võlg, intress, viivis, leppetrahv, kulud ja kahjuhüvitis summas 66 462 krooni (kuuskümmend kuus tuhat nelisada kuuskümmend kaks) krooni 30 senti.

3. Kõik AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank menetluskulud terves ulatuses kannab X .

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse sisu Hageja sõlmis kostja X iga 29.08.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500556/27st, mille alusel kostjale anti laenu 35 000 krooni intressimääraga 29,26 % aastas. Tagasimaksed pidid toimuma igakuuliselt. Kostja tasus esimese makse ning 16.01.2006 laekus hagejale 1818.06 krooni, rohkem ei ole ta laenu tagasimaksmise kohustust täitnud. Hageja hoiatas kostjat korduvalt lepingu ülesütlemisest võla tasumata jätmisel (hoiatused 26.10.2005, 28.11.2005. 29.12.2005. 19.02.2006, 04.05.2006). Lõpuks 01.06.2006 saadetud kirjaga ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Ka pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja asunud hageja nõudeid tasuma. Hageja nõue kostja vastu on 66 462.30 krooni, millest 33 681.94 krooni moodustab põhivõlg, 10

295.26 krooni on lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

1 530.58 krooni on viivis, 6736.39 krooni on leppetrahv, 800 krooni on võla sissenõudmisega seotud kulu ja 13 418.13 krooni hageja kahjuhüvitise nõue.

Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja on nõus sellega, et ta on laenu saanud. Kostja on nõus tasuma põhivõla, intressid ja viivise kuni 20.02.2006. Sellest kuupäevast alates kannab kostja vabadusekaotuslikku karistust. Ta on esitanud hagejale taotluse maksepuhkuse saamiseks. Hageja ei ole taotlusele vastanud. Tulenevalt sellest ei ole kostja nõus leppetrahvi, sissenõudmiskulude ja menetluskuludega.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS §-le 404 on kohus määranud asjas kirjaliku menetluse. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtajaks täiendavaid vastuväiteid esitanud. Hageja esindaja on kirjalikes seisukohtades palunud hagi siiski täielikult rahuldada. Kostja poolt tunnistatud ulatuses tuleb hagi rahuldada juba õigeksvõtu tõttu. Leppetrahv on lepingus kokku lepitud, hageja esindaja ei näe ühtegi mõjuvat põhjust, miks leppetrahvi kokkulepet ei peaks täitma. Kostja ei ole lepingut täitnud. See, et ta kannab vabaduskaotuslikku karistust, ei ole aluseks lepingu ennetähtaegselt üles ütlemata jätmisele. Kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid juba siis, kui ta oli veel vabaduses. Leppetrahv on 20 % tagastamata jäänud summast, seega proportsionaalne kohustuse täitmata jätmise ulatusega. Kostja on jätnud põhivõla sisuliselt tasumata, sellest tulenevalt on ka leppetrahv suhteliselt suur, kuid kostjal oli võimalik seda vältida, täites lepingujärgseid kohustusi korrektselt. Võla sissenõudmise kulud oli samuti lepingus kokkulepitud. Kostjale on saadetud korduvalt teateid, tema võlaga on tegeletud. Kulutused on põhjendatud. Menetluskulud jäävad kostja kanda, tulenevalt seadusest. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab enda ja ka teise poole menetluskulud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on tunnistanud hageja nõuet põhivõla

33 681.94 krooni ulatuses, sissenõutavaks muutunud intressi 10 295.26 krooni ulatuses ja viivise

1 530.58 krooni ulatuses. Lisaks ei ole kostja esitanud ühtegi vastuväidet kahjuhüvituse nõudele summas 13 418.13 krooni. Seega 58 925.91 krooni suuruse summa üle vaidlust ei ole. Hageja ülejäänud nõudes on tõendatud tarbijakrediidilepinguga, võlateatistega, lepingu üleütlemise teatistega, hinnakirjaga. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 kohaselt leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist.

Tarbijakrediidilepingu punkt 5.5. kohaselt viivise või leppetrahvi tasumine ei vabasta krediidisaajat kohustuse täitmisest. Krediidiandjal on õigus nõuda kahju hüvitamist ulatuses, mida ei kata leppetrahv ja viivis. Leppetrahvi määr – 20 % lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast – on kokku lepitud Tarbijakrediidilepingu punktis 5.3. Põhivõla suuruse, so tagastamata krediidisumma üle vaidlust ei ole. Hageja nõue on seadluslik ja põhjendatud. Kostja on taotlenud hagejalt maksepuhkust. Maksepuhkuse andmine on laenuandja õigus, mitte kohustus.

Kohus on seisukohal, et arvestades kostja poolt lepingu väga tagasihoidlikku täitmist juba sel ajal, kui kostja veel kinnipidamisasutuses ei viibinud, ei ole hagejal alust arvata, et kostja pärast vanglast vabanemist asub järsku korralikult lepingut täitma. Krediidileping sõlmiti 29.08.2005, kostja on tasunud ühe makse septembris 2005. Alates oktoobrist 2005 on kostja jätnud oma lepingulised kohustused vähemalt kolme kuu jooksul täitmata. Kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu punkti 4.1.1. kohaselt oli hagejal õigus leping ennetähtaegselt üles ütelda ning nõuda kõikide lepingust tulenevate põhija kõrvalnõuete tasumist, kui kostja jätab 3 üksteisele järgnevat osamakset täielikult või osaliselt tasumata.

Seega oli Tarbijakrediidilepingu ennetähtaegse ülesütlemise alused täidetud juba enne kostja asumist vabaduskaotusliku karistuse kandmisele. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punkt 8.3. kohaselt on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist saadetud kirjalike teadete eest vastavalt hinnakirjas sätestatule. 11.08.2005 kinnitatud hinnakirja kohaselt on teise või järgneva meeldetuletuskirja hind 200 krooni. Neid on kostjale saadetud 2 tükki: 19.02.2006 ja 04.05.2006.

Teate saatmine lepingu ülesütlemisest on hinnakirja kohaselt 400 krooni. Teade on kostjale saadetud 01.06.2006. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb võla sissenõudmisega seotud kulude katteks välja mõista 800 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mille tekkimist ta nägi ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Kostja on alla kirjutanud tarbijakrediidilepingu üldtingimustele, seega ka lepingu rikkumise korral teadete saatmise eest kahjuhüvituse nõudmise kokkuleppele.

Hageja nõue on seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivistega, intressiga, leppetrahviga ja kahjuhüvitistega summas 66 462.30 krooni Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik