3-06-1879/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1879 Haldusasi O.B.u kaebus Tallinna Vanglalt 29 000 euro väljamõistmiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – O.B.; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindajad Angela Heinsaar ja Eda Oisalu; Kaasatud isik – Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnik Margot Olesk Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung 20. novembril 2006. a Tallinnas Resolutsioon Jätta O.B.u kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 10. jaanuaril 2007. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.B. viibib vahistatuna Tallinna Vanglas. 20. septembril 2006. a, kui O.B. viibis kartseris, pidi aset leidma kohtumine T. J.. Vangla ei lubanud O.B.ku kohtumisele.

2. O.B. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt ei ole keegi arutanud tema kartserisse määramist. T. J. kokkusaamise keelamine oli teine karistus ja seeläbi naisterahva solvamine kolmas karistus. Vangla purustab kaebaja isikliku elu, samuti karistab alusetult kaebaja armastatud naisterahvast.

3. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. O.B. kandis vangla kartseris 6. septembrist 2006. a kuni 6.oktoobrini 2006. a Tallinna Vangla direktori 5. septembri 2006. a käskkirjaga nr 461- d määratud distsiplinaarkaristust. Kartseris viibimise ajal piiratakse kokkusaamisi. O.B. oleks saanud teavitada T. J. kokkusaamise ärajäämisest ette. Ei ole alust väita, et kokkusaamise ärajäämine purustas O.B.u isikliku elu, kuna ta kohtus T. J. juba 25. oktoobril 2006. a.

4. Järelevalvet teostav ametiisik palub jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. O.B.ule keelati kartseris viibimise ajal kokkusaamine tema armastatu T. J.. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub riigivastutuse seaduse alusel riigi vastu mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõue.

6. O.B. kandis vangla kartseris 6. septembrist 2006. a kuni 6.oktoobrini 2006. a Tallinna Vangla direktori 5. septembri 2006. a käskkirjaga nr 461-d määratud distsiplinaarkaristust. Tulenevalt kartserisse paigutamise kui distsiplinaarkaristuse eripärast piiratakse karistuse kandmise ajal kokkusaamist vanglaväliste isikutega. Nii sätestavad vangistusseaduse § 24 lg 4 ja § 25 lg 3, et distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale ei võimaldata lühiajalisi ega pikaajalisi kokkusaamisi. Vangla sisekorraeeskirja § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse kinnipeetava kohta käivaid sätteid ka vahistatule, sest vangistusseadusega ega sisekorraeeskirjaga pole ette nähtud teisiti; ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku p 99 kohaselt tuleb vahistatule tagada kokkusaamised samasugustel tingimustel nagu kinnipeetavale. Kokkusaamise piiramine distsiplinaarkaristuse kandmise ajal ei ole käsitatav teistkordse karistamisena. Paljasõnaline ja liialdatud on väide kaebaja „isikliku elu purustamisest” kokkusaamise ärajäämise tulemusel, kuna O.B. kohtus T. J. pärast kartserist vabanemist 25. oktoobril 2006. a. Seega ei ole Tallinna Vangla rikkunud O.B.u õigusi, millest tulenevalt puudub kaebajal kahju hüvitamise nõudeõigus.

7. O.B. on lühikese aja jooksul esitanud Tallinna Halduskohtule ca 30 kaebust, milles nõutakse Tallinna Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt erinevate toimingute eest mittevaralise kahju hüvitamist suures ulatuses. 20. novembril 2006. a toimunud kohtuistungitel, kus arutati kümmet O.B.u kaebust, kinnitas O.B., et esitas kahjunõuded sooviga, et Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium saaks karistatud tema arvates õigusvastaste toimingute sooritamise eest (ütlused kantud kohtuistungi protokolli haldusasjas nr 3-06-1839). O.B. väitis, et teda karistatakse vanglas iga vähimagi rikkumise eest ja ta arvab, et vastustajaid tuleks samuti karistada. Kohtu soovitatud teist liiki nõuete esitamist (kohustamisnõue, vabandamisnõue) ei pidanud kaebaja vajalikuks, kuna niiviisi pääseksid vastustajad tema arvates karistusest. Kohus selgitab O.B.ule, et kehtiva õiguse järgi ei saa kahjunõuet esitada vastustaja karistamiseks.

8. Kui T. J. leiab, et teda on karistatud ja talle on tekitatud kahju, siis võib ta ise kohase nõude esitada. O.B. ei saa kohtusse pöörduda T. J. õiguste kaitseks.

Villem Lapimaa