2-06-430/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 05.detsembril 2006

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi AM hagi BM vastu abielu lahutamiseks ja elatusraha välja mõistmiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev 22.novembril 2006 avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud menetlusosalised hageja

Kohtuotsuse resolutsioon
Hagi rahuldada.
Lahutada AM ja BM abielu, milline registreeriti (kanne ).

Mõista BM välja AM kasuks elatis sündinud M ülalpidamiseks suuruses 2100.00 (kaks tuhat ükssada) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni kutseõppeasutuses õppimise lõpuni, kui laps jätkab seal õppimist täisealiseks saamisel, või elatise suuruse muutmiseni seaduses sätestatud korras.

Kohtukulud jäävad kostja kanda.

Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

I Asjaolud Pooled abiellusid ning abielust sündis M. Lisaks on hagejal veel kolm alaealist last: I , D ja Tsiviilasi nr 2-06-430

A.

II Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted , mil kostja lahkus alaliselt elamast . Sellest ajast alates ei ole kostja ka toetanud oma lapse ülalpidamist. Lapse ülalpidamiseks kulub kuus vähemalt 4250.00 krooni. Hageja ülalpidamisel on lisaks poolte ühisele lapsele veel 3 alaealist last. Eeltoodu alusel palub hageja poolte abielu lahutada, mõista kostjalt välja lapse ülalpidamiseks 2100.00 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja nõude ja põhjenduste juurde, seletades, et kuna kostja ei ole last väga pikkade aastate jooksul üldse toetanud, palub ta elatis välja mõista maksimaalselt võimalikult tagantjärgi.

III Kostja seisukoht Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuigi toimumise ajast ja kohast ning mitteilmumise tagajärgedest oli teadlik. Erinõude korras antud seletuses võttis kostja õigeks nõude abielu lahutamiseks põhjusel, et ei ela abikaasaga juba väga pikka aega koos ning mingeid suhteid ei oma. Elatisenõudele vaidleb kostja vastu summaliselt, seletades, et ei ole võimeline nii palju maksma põhjusel, et saab töötasu kuus ümberarvestatuna USA dollaritesse 50 USD.

IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja seletuse ja tutvunud hagiavalduse ning tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lõikele 1 ja §-le 57 tuleb abielu lahutamisele kohaldada Eesti Vabariigi perekonnaseadust (PKS).

Nimetatud seaduse § 29 lõike 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel. Sama sätte lõike

2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Lähtudes PKS §-s 2 sätestatud abielu sõlmimise eeldustest on kohus seisukohal, et abielu jätkamiseks on vajalik mõlema poole ühine soov ning vähemalt ühel poolel sellise soovi puudumisel tuleb lugeda, et selle jätkamine on võimatu ning abielu kuulub lahutamisele. Antud asjas on mõlemad pooled kindlal seisukohal, et ei soovi selle abielu jätkumist. Seega kuulub abielu lahutamisele.

PKS § 61 lõike 1 kohaselt mõistab kohus vanemalt välja elatise lapse ülalpidamiseks, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. PKS § 61 lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Hageja seletustega on põhistatud ja esitatud dokumentaalse tõendiga tõendatud hageja varaline seisund järgmiselt: töötasu keskmiselt 2535.68 krooni omab 4 ülalpeetavat; saab riiklikku peretoetust.

Kostja selgitusega on põhistatud ja esitatud dokumentaalse tõendiga tõendatud tema töötasuks keskmiselt 211 035.57 rubla . Valgevene kohtus erinõude korras seletust andes on kostja selgitanud, et tema kuutasu suuruseks on USA dollarites 50 USD (t lk 89). Vastavalt Eesti Panga ametlikule kursile vastab 1 uus rubla 0,0054916100 eesti kroonile. Seega on arvestuslikult tõendatud kostja keskmiseks töötasuks eesti kroonides 1158.93 krooni kuus.

Hageja selgituste ja Eesti riigis üldiselt teadaolevate asjaolude (iga 17-aastane koolis käiv peab sööma, vajab riideid, jalatseid, koolitarbeid, elementaarset arvuti kasutamise võimalust, põeb aeg-ajalt nohu/köha jmt külmetusning viirushaigusi, vajab kohta, kus elada) on tõendatud igakuised vajalikud ja põhjendatud kulutused lapsele suuruses keskmiselt 4000.00 krooni kuus (t lk 29).

PKS § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning lõike 6 punkti 3 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla eelpool sätestatud alammäära muuhulgas kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjuste ilmnemisel.

Kostja vastusest selliste mõjuvate põhjuste, millised annaksid kohtule aluse vähendada elatusraha suurust alla alammäära, olemasolu ei ilmnenud. Eesti Vabariigis on kuupalga alammääraks kehtestatud 3000.00 krooni. Ka ei esitanud kostja tõendeid oma muu varalise olukorra kohta, lisaks töötasule, ega sellise tervisliku seisundi kohta, milline teeks võimatuks suuremate sissetulekute saamise. Kostja näol on tegemist töövõimelise meesterahvaga, kes peab olema võimeline võtma tarvitusele kõik abinõud, et kindlustada oma lapsele Eesti Vabariigi mõistes mõistlik elatustase. PKS § 61 lõike 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta..

PKS § 70 lõike 2 kohaselt võib hageja nõudel mõista elatis välja isikult, kes ei täida ülalpidamiskohustust, tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna nimetatud seadusesäte kehtib alates 01.06.2005 ja hageja esitas hageja kohtu menetlusse 02.01.2006, siis on tema nõue õigustatud tagasiulatuvalt alates seadusemuudatuse kehtima hakkamisest, see on 01.06.2005.

TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti.

Imbi Sidok (allkiri) ÄRAKIRI ÕIGE: kohtunik I.Sidok