2-05-18566/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 08. detsembril 2006.a kell 16.00 kantselei kaudu aadressil Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-18566 (endine nr 2/231-25075/05) Tsiviilasi AS-i hagi JV vastu

35 000 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS hageja esindaja AM Kostja JV Kohtuistungi toimumise aeg

22. novembril 2006.a avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista JV võlgnevus 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) krooni AS-i kasuks.

Menetluskulude jaotus

3. Välja mõista JV menetluskulu 2550 (kaks tuhat viissada viiskümmend) krooni AS-i kasuks.

4. Välja mõista JV menetluskulu 155,40 (ükssada viiskümmend viis krooni ja 40 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest TsMS § 415 sätestatu alusel ning korras. Kajale esitatavad vorminõuded kehtestab TsMS § 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

200 krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . Hageja on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel .a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr alusel võlgnevuse 35 000 krooni, mis koosneb tagastamata krediidisummast summas 15 000 krooni, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressist summas 1844,68 krooni, viivistest summas 664,71 krooni, leppetrahvist summas 3000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulust summas 900 krooni ning saamata jäänud tuluna kahjunõudest summas 13 590,61 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 2450 krooni ja hageja sõidukulu summas 100 krooni.

.a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Mitteilmumise põhjus ei ole kohtule teada. Kohus on kohtukutse kostjale kätte toimetanud TsMS § 322 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 402, mille alusel tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 järgi siis kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2450 krooni ning hageja sõidukulu summas 100 krooni.

TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 155,40 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk pooltele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Kohtunik