2-06-14962/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-06-14962

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Otsuse tegemise aeg ja koht 07.detsember 2006.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-14962 Tsiviilasi, hageja nõue S… V… hagi V… B…vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S… V… /isikukood…/ Kostja: V… B… /isikukood…/ Asja läbivaatamise kuupäev 06.11.2006.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja: S… V… Kostja: V… B… Sekretär Jekaterina Andrejeva Tõlk Ele Uutmaa Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Muuta Narva Linnakohtu 02.12.1996.a otsusega nr 2-1202 väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista kostjalt V…B… hageja S… V…kasuks elatis tütre N… B…, sünd. …, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 /üks tuhat viissada/ krooni alates 14.06.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 17.12.2011.a.

3. Välja mõista V… B… riigituludesse riigilõiv 650 /kuussada viiskümmend/ krooni. Anda V… B… tähtaeg riigilõivu tasumiseks /Rahandusministeeriumi /registrikood 70000272/ konto nr 221023778606 Hansapangas või konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, mõlema konto viitenumber on 2900072136/ 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil tuleb märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu

4. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 07.12.2006.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Asjaolud

14.06.2006.a esitas S… V… Viru Maakohtule hagi V… B… vastu elatise suurendamise nõudes.

Hagiavalduse sisu

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt mõisteti Narva Linnakohtu 02.12.1996.a otsusega V… B…

2-06-14962

välja elatis S… B… kasuks alaealise lapse N… B… ülalpidamiseks 600 krooni kuus. Käesolevaks ajaks on lapse vajadused tunduvalt suurenenud ja hageja varaline seisund on ka muutunud. Seoses sellega palub hageja väljamõistetud elatist suurendada 1 500 kroonini kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamise kuupäevast.

Kostja vastus

Kostja oma 03.07.2006.a kohtule esitatud vastuses protesteerib väljamõistetud elatise suurendamise vastu seoses tema ebastabiilse põhipalgaga ja uue perekonna loomisega.

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse nõude juurde. Kostja jäi oma vastuväidete juurde, teatas, et tema teine naine on praegu rase.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Järgnevalt hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund või lapse vajadused on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga (1996. aasta detsember).

Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (PkS § 61 lg 4), mis alates 01.01.2006.a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006.aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, mistõttu ta ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.

Elatis kuulub suurendamisele alates elatisehagi esitamisest s.o 14.06.2006.a PkS § 70 lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 190 lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 139 lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. TsMS § 147 lg 4 kohaselt nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Antud hagihinna, mis moodustab 8 100 krooni

2-06-14962

/1500 – 600 = 900 krooni x 9 kuud/ suurusest lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 650 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt riigituludesse.

Kohtunik

Iris Kangur