2-05-19513/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-19513 Otsuse tegemise aeg ja koht 07.12.2006, Tallinn Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi JS hagi OR vastu elatise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 28.11.2006 Istungil osalenud isikud Hageja JS Kostja OR Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt OR elatisraha 2000 (kaks tuhat ) krooni igakuiselt S ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras JS kasuks. Välja mõista kostjalt OR riigilõiv 1400 krooni riigituludesse, tasuda Rahandusministeeriumi AS Hansapank arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072123.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

Esitatud hagiavalduse kohaselt tutvus hageja kostjaga , suhted olid sõbralikud, hiljem elasid

vabaabielu. Hageja rasedus on tuvastatud . Kooselust sündis SS . Tütar elab koos emaga, kulutused lapsele on igakuiselt 5170 krooni. Hageja sissetulekuks on lastetoetus 600 krooni kuus, last aitab ülal pidada hageja ema. Hageja palub kostjalt välja mõista elatisraha 2000 krooni.

Kostja kohtuistungil nõustus tasuma elatisraha 1800 krooni.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud.

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on kooselu ajal sündinud SS, kes elab poolte kokkuleppel ema elukohas. PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja laenukohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve.

PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 2000 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Kostja on esile toonud, et tema sissetulek on 8850 krooni, tema ülal pidada on ka DR ja ta omab laenukohustisi õppelaenu ja laenulepingu järgi. Kohus ei saa võrrelda elatise suuruse määramisel elatise määra teise makstava elatisega, vaid arvestab lapse vajadusi . Kohus juhib ka tähelepanu, et makstav elatis on deklareeritav kui kulu, samuti hagejal saadava tuluna.

Hageja oli kehtinud TsMS ja RLS kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagis, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus TsMS § 64 lg 1 kohaselt kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagihind määratakse TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt elatise hagis kindlaks aasta elatusrahaga, milleks on 24 000 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigituludesse 1400 krooni.

Liili Lauri kohtunik