2-05-1226/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11. detsembril 2006

tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas.

Tsiviilasja number

2-05-1226 (endine nr. 2/30-2877/05)

Kohtuasi

OÜ hagi AS-i , AS-i , AS-i , OÜ ja OÜ vastu nõudes

tuvastada, et kostjatel on kohustus lubada hagejal tasuta

kasutada kinnistul asuvat maaalust gaasitoru ja tuvastada

sõlmitud

„Kinnistu

korteriomanditeks

jagamise

ja

kaasomandi

lõpetamise

lepingu,

korteriomandite

müügilepingud, hüpoteegi seadmise lepingud, kaasomandi

kasutuskorra

kokkuleppe,

kaasomandi

lõpetamise

ja

korteriomandite jagamise võlaõigusliku lepingu, isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud ning

märgete kinnistamise avaldused“ lepingu osalist tühisust

punkti 10 osas.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ seaduslik esindaja TR

Kostjad: AS lepinguline esindaja SJ, AS seaduslik

esindaja JK, AS lepinguline esindaja AA, OÜ lepinguline

esindaja AA, OÜ seaduslik esindaja AR

Kohtuistungi toimumise aeg

01. november 2006

Resolutsioon

1. Rahuldada OÜ hagi osaliselt.

2. Tuvastada, et AS-il ja AS-il on kohustus lubada OÜ-l

kasutada kinnistul asuvat maaalust gaasitoru.

3. Jätta OÜ hagi AS-i , OÜ ja OÜ vastu nõudes tuvastada, et

kostjatel on kohustus lubada hagejal tasuta kasutada

Veerenni

29/1

kinnistul

asuvat

maaalust

gaasitoru

rahuldamata.

4. Jätta OÜ hagi AS-i , AS-i , AS-i , OÜ ja OÜ vastu nõudes

tuvastada sõlmitud „Kinnistu korteriomanditeks jagamise ja

kaasomandi

lõpetamise

lepingu,

korteriomandite

müügilepingud, hüpoteegi seadmise lepingud, kaasomandi

kasutuskorra

kokkuleppe,

kaasomandi

lõpetamise

ja

korteriomandite jagamise võlaõigusliku lepingu, isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud ning

märgete kinnistamise avaldused“ lepingu osalist tühisust

punkti 10 osas rahuldamata.

5. Lõpetada menetlus OÜ hagiavalduses AS-i , AS-i , AS-i ,

OÜ ja OÜ vastu alternatiivses nõudes tuvastada, et kostjatel

on kohustus lubada hagejal ehitada kinnistule iseseisev

maaalune gaasitoru.

Kohtukulude jaotus

1. Välja mõista OÜ-lt kohtukulu 3600 (kolm tuhat kuussada)

krooni OÜ kasuks.

2. Välja mõista OÜ-lt kohtukulu postikulu 256.70 (kakssada

viiskümmend kuus krooni ja 70 senti) riigituludesse

Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB

Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas,

viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja

tsiviilasja number.

3. Välja mõista AS-ilt kohtukulu postikulu 256.70

(kakssada

viiskümmend

kuus

krooni

ja

senti)

riigituludesse

Rahandusministeeriumi

kontole

nr.

10220034800017

SEB

Eesti

Ühispangas

või

nr.

221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777,

selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number.

4. Välja mõista AS-ilt AS-i kohtukulu postikulu 256.70

(kakssada

viiskümmend

kuus

krooni

ja

senti)

riigituludesse

Rahandusministeeriumi

kontole

nr.

10220034800017

SEB

Eesti

Ühispangas

või

nr.

221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777,

selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

Hageja OÜ palus AS-i , AS-i , AS-i , OÜ ja OÜ vastu esitatud hagiavaldustes tuvastada, et

kostjatel on kohustus lubada hagejal tasuta kasutada kinnistul asuvat maaalust gaasitoru ja

tuvastada sõlmitud „Kinnistu korteriomanditeks jagamise ja kaasomandi lõpetamise lepingu,

korteriomandite müügilepingud, hüpoteegi seadmise lepingud, kaasomandi kasutuskorra

kokkuleppe, kaasomandi lõpetamise ja korteriomandite jagamise võlaõigusliku lepingu, isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud ning märgete kinnistamise avaldused“

lepingu osalist tühisust punkti 10 osas.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt said hageja ja kostjad, v.a. kostja OÜ sõlmitud kinnistu

korteriomanditeks jagamise ja kaasomandi lõpetamise lepingu alusel asuva kinnistu

kaasomanikeks reaalselt piiritletud osades. Kostja OÜ sai sama lepingu punkti 13 alusel kostjalt

AS tähtajatu isikliku kasutusõiguse katlamaja majandamiseks. Hageja pöördus AS-i poole

maagaasi ostu-müügilepingu sõlmimiseks, saadud vastuse kohaselt AS ei oma kinnistul

maagaasitoru ja müügi eelduseks on kõigi kaasomanike kokkulepe ja piiritlusakt. pöördus

hageja kostjate poole nõusoleku saamiseks gaasitoru ühiseks kasutamiseks või osaluse ostmiseks

või uue gaasitoru ehitamiseks ja sõlmitud lepingu punkti 10 tühistamiseks, kuna punkti 10

lepingusse sissekirjutamine saavutati kostjate AS-i ja AS-i teostatud pettuse tulemusel ja kõigi

kostjate teadmisel tegelikkusele mittevastavast olukorrast. Hagiavalduse kohaselt seisneb pettus

selles, et kostjad AS , AS , OÜ ja OÜ sõlmisid AS-i teadmisel ja heakskiidul vaidlusalust

kinnistut ainult enda kasuks hoidva ja alles ehitatava gaasitoru kasutamise kokkuleppe mitme

majavalduse vahel, kus kostjad omavahelise kokkuleppe alusel välistasid juba enne kinnistu

omanikeks saamist hageja võimaluse saada AS-ilt maagaasi võrdsetel alustel. Punkti 10

sõlmimisel hoiti hagejat eksimuses ja peteti teda veel seetõttu, et sõlmitud leping on näiline,

kostjad ei ole ise kinnistule gaasitoru ehitanud, vaid kasutavad kinnistul varem paiknenud

gaasitoru ning neil ei ole gaasitoru ehitus- ja kasutusluba.

Kostjate vastuväited

Kostjad hagi ei tunnista paludes see rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta.

Kostja AS-i vastuväidete kohaselt ei ole ta vastu, et hageja gaasitoru kasutab, kuid ta ei saa

nõusolekut anda liisinguvõtjate nõusolekuta, kuna liisinglepingutes on ta võtnud kohustuse mitte

sekkuda liisinguvõtjate majandustegevusse. Liisinguvõtjad kostjale sellekohaseid nõusolekuid ei

ole andnud. Kostja õigusi ei puuduta lepingu punkt 10, mistõttu ta ei vaidlusta lepingu

tühistamist.

Kostja AS-i vastuväidete kohaselt ei ole hagi esitamine põhjendatud, sest ta ei ole keeldunud

hagejale gaasitoru kasutamiseks nõusoleku andmisest, vastupidi hageja ei ole soovinud

sellekohast kirjalikku kinnitust. Kostja on seisukohal, et lepingu punkt 10 teda ei puuduta, kuna

ta ei ole selles osas lepingu pooleks.

Kostjate AS-i ja OÜ vastuväidete kohaselt ostis hageja sõlmitud lepinguga asuva

mitteeluruumi ja kinnitas punktis 2.4.2, et on kinnistu valdajana teadlik müügilepingu esemeks

oleva korteriomandi koosseisust ning selle ehituslikust ja tehnilisest seisukorrast ega oma

pretensioone müüjale. Hageja oli lepingu pooleks, sellele eelnevalt liisinguvõtjaks, ta teadis

lepingu punkti 10 sõlmimise asjaolusid, asi vastas gaasitoru osas lepingu tingimustele, lepingu

sõlmimisel ei ole teda petetud ega tema eest teavet varjatud. Hageja ei ole põhjendanud ega

tõendanud lepingu punkti 10 tühisust, esitatud väited on paljasõnalised.

Kostja OÜ vastuväidete kohaselt teatas ta hagejale, et ei tee takistusi gaasitoru kasutamisel,

mistõttu esitas hageja tema vastu tuvastushagi põhjendamatult. Kostja on seisukohal, et gaasitoru

on kinnistu oluliseks osaks, mistõttu ei saanud OÜ kostjale OÜ omandit üle anda ning selles

osas on lepingu punkt 10 tühine, kuid see ei riku hageja õigusi, sest kostja ei ole teinud hagejale

takistusi gaasitoru kasutamisel.

Kohtuotsuse põhjendused

Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa väljavõttega on

tõendatud, et kinnistu on jaotatud korteriomanditeks, mille omanikeks on hageja OÜ ja kostjad

AS , AS , AS ja OÜ . Kostja OÜ ei ole korteriomandi omanikuks.

Kohtule esitatud sõlmitud „Kinnistu korteriomanditeks jagamise ja kaasomandi lõpetamise

lepingu, korteriomandite müügilepingud, hüpoteegi seadmise lepingud, kaasomandi kasutuskorra

kokkuleppe, kaasomandi lõpetamise ja korteriomandite jagamise võlaõigusliku lepingu, isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud ning märgete kinnistamise avaldused“

lepingu punkti 10.1 kohaselt on OÜ , OÜ ja AS (ühiselt tarbijad) ehitanud kinnistule ühise

gaasitoru, mis algab AS- torust peale maaalust sulgseadet ning kulgeb kinnistuste piiril.

Tarbijatel on eraldi sõlmitud maagaasi ostu-müügilepingud AS-iga . Punkti 10.2 kohaselt andis

OÜ OÜ-le üle kogu talle kuuluva osa ühisomandis olevast gaasitorust.

katlamajade gaasivarustuste projektiga ja OÜ , OÜ , AS ja AS-i sõlmitud lepinguga on

tõendatud, et lepinguosalised projekteerisid ja ehitasid ühise gaasitoru, mis algab AS-i torust

peale maaalust sulgseadet ja kulgeb maavalduste piiril aadressil . Projekti kirjeldavast osast

nähtub, et gaasitorustik projekteeriti olemasolevast kesksurve gaasitorust, milline on vana

katlamaja välisseina ääres. Liitumispunkt asub , kuhu AS paigaldas sulgorganina kuulkraani

DN=100. Alates liitumispunktist kuni vana katlamaja kõrval asuva kaevuni jääb olemasolev

maaalune gaasitoru DN=150. Kaevus demonteeritakse olemasolev gaasisiiber ja vanasse

katlamajja minev toru osa kaevus, kaevus tehakse üleminek DN=150 –D=60,3x2,9 ja tuuakse

toru maapeale lukustatavasse teraskappi, milline asetseb kohe kaevu peal, samas kapis asub

isoleeriv äärik, gaasi filter, rõhuregulaator ja gaasikollektor, millest on tehtud kolm väljavõttu

erinevatele tarbijatele OÜ-le , OÜ-le ja AS-ile . Kohtule esitatud gaasitorustiku passist nähtub,

et asuv kesksurve torustik, mis algas . magistraalist kuni katlamajani ehitati ning see oli

terastoru läbimõõduga 150 mm, pikkusega 249,0 jm. AS-i kirjast „Tehnilised lähteandmed

kinnistusisese gaasivarustuse tööprojekti koostamiseks ” nähtuvalt tuleb gaasitorustik

projekteerida alates kinnistul olemasolevast maaalusest kesksurve terasgaasitorust. Eelnevatest

tõenditest saab järeldada, et alates liitumispunktist kuni vana katlamaja kõrval asuva kaevuni on

uue gaasitorustiku projekteerimisel alles jäetud olemasolev maaalune gaasitoru läbimõõduga

150mm.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 sätestab, et kinnisasja olulised osad on sellega

püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.

Kohus on seisukohale, et gaasitoru näol ei olnud tegemist maaga mööduvaks otstarbeks

ühendatud ehitisega.

TsÜS § 54 lõike 2 kohaselt ei ole kinnisasja osaks võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja

maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 kohaselt ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev

tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni-

või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende

teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa.

Asjaõigusseaduse rakendusseaduse § 153 lõige 1 sätestab, et tehnorajatise omanikul, kellele

kuuluv tehnorajatis on püstitatud võõrale kinnisasjale õiguslikul alusel pärast , on õigus nõuda

10 aasta jooksul, alates tehnorajatisega seotud maa kandmisest kinnistusraamatusse, kas

reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmist tehnorajatise talumise kohustuse

sätestamiseks.

AÕSRS § 152 lg 2 sätestab, et alates on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale nõutav

kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Kinnistusraamatusse veel

kandmata maale või riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale maale tehnorajatise

püstitamiseks piisab lihtkirjalikust või notariaalsest kokkuleppest maa omanikuga.

AÕSRS § 14 lg 1 kohaselt on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa

(juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, asjaõigusseaduse paragrahv 16 kohaselt

maatüki oluline osa. Maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ning omandireformi aluste

seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa või teeseaduse § 2

2. lõikes nimetatud rajatise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 sätteid ning ehitist võib

käsutada pärast ehitisele kasutusloa andmist. Õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa

andmine toimub ehitusseaduse alusel, kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud

subjekti õigusi.

Eeltoodust tuleneb, et maatükiga püsivalt ühendatud rajatis saab teisele isikule kuuluda juhul, kui

see on teisele isikule kuuluva asjaõiguse oluline osa ning on püstitatud võõrale kinnisasjale

õiguslikul alusel, samuti eeldatakse pärast püstitatud tehnorajatisest tuleneva asjaõiguse

kinnistusregistrisse kandmist. Kohtule esitatud kinnistusregistri väljatrükist ei nähtu, et

kinnistu oleks koormatud teistele isikutele kuuluvate asjaõigustega.

kehtima hakanud ehitusseaduse (ES) § 2 lõike 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt

ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja

rajatisteks. Lõike 3 kohaselt on rajatis ehitis, mis ei ole hoone.

ES § 12 lõigetest 1 ja 2 tulenes, et ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja

arvatud väikeehitise ehitamise korral käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ja et ehitamiseks

peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust

ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada.

Uue gaasitorustiku kohta on kohtule esitatud katlamajade gaasivarustuste projekt ja OÜ ,

OÜ , AS ja AS-i sõlmitud leping, millest nähtub kinnistu omaniku AS-i nõusolek, kuid

kohtule ei ole esitatud ehitusluba. Endise rajatud gaasitoru kohta on esitatud kohtule

gaasitorustiku pass ja TLA õiend, mille punktis 8 on märgitud AS-i tingimusena, et krundil

paiknev gaasitoru teenib kinnisasja.

AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt on omanik kohustatud taluma tema kinnisasjale või veel

kinnistusraamatusse kandmata maale enne püstitatud tehnovõrku või -rajatist (kütte-,

veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-,

küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis)

sõltumata sellest, kas kinnisasi on vastava asjaõigusega koormatud või mitte. Omanik peab

muuhulgas võimaldama tehnovõrgu või -rajatise (edaspidi tehnorajatis) teenindamiseks,

remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid. Omanik võib nõuda tehnorajatise

kõrvaldamist, kui see ei ole enam eesmärgipärasel kasutusel.

Seega asub kohus seisukohale, et lepingu osaliste projekteeritud ja ehitatud gaasitoru, mis algab

AS-i torust peale maaalust sulgseadet ja kulgeb maavalduste piiril aadressil on ehitatud ilma

õigusliku aluseta ning muutunud seega kinnistu oluliseks osaks. Kinnistu osaks saab olla ka

rajatud gaasitoru, juhul kui gaasitoru rajaja, keda käesolevasse asja kostjana kaasatud ei ole, ei

tõenda ehitamist õiguslikul alusel.

Korteriomandiseaduse § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle,

millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata

küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Kaasomandi

esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva

seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku

omandis.

Seega on käesoleva vaidluse pooled, väljaarvatud OÜ , korteriomandite reaalosade omanikena

mõtteliste osade kaasomanikeks.

AÕS § 71 lg 1 sätestab, et kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või

tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 72 lõigete 1 ja 3 kohaselt kaasomanikud valdavad ja

kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele

enamusele kuulub suurem osa ühises asjas ning kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada

niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Lõikest 5 tuleneb, et kaasomanikul on

õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks

vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt

hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Eeltoodust tuleneb, et hagejal on kaasomanikest kostjatega võrdsed õigused gaasitoru valdamisel

ja kasutamisel.

Hageja on esitanud tuvastushagi kohtule põhjusel, et AS-iga maagaasi ostu-müügilepingu

sõlmimise eelduseks on kaasomanike kokkulepe ja piiritlusakt ning, et kostjad on sellest

keeldunud. Ühtlasi on ta nõudnud, et kostjad lubaksid tal kasutada ühist gaasitoru tasuta, mis

kohtu arvates ei ole põhjendatud ega põhine seadusel.

AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel

asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju

ja kulutusi. Seega tuleb hagejal võrdselt teiste kaasomanikega kanda gaasitoru alalhoidmise,

valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja tehtavaid kulutusi, mistõttu saab hagi esimese nõude

osas rahuldada üksnes osaliselt.

Kohus leidis, et hagi tuleb esimese nõude osas jätta rahuldamata kostja OÜ osas, kuna ta ei ole

kinnistu korteriomandi omanik ja mõttelise osa kaasomanik, mistõttu hageja ei vaja tema

nõusolekut AS-iga maagaasi müügilepingu sõlmimiseks, kostja OÜ osas, kuna vastuväidete

kohaselt teatas kostja hagejale, et ei tee takistusi gaasitoru kasutamiseks, mis on tõendatud OÜ

hagejale saadetud kirjaga ja kostja AS osas, kes on samuti väitnud, et ta ei ole teinud hagejale

takistusi gaasitoru ühiseks kasutamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad OÜ ja AS oleksid

keeldunud hagejale vajalike nõusolekute andmisest. Seega ei ole eelnimetatud kostjad rikkunud

hageja õigusi, mistõttu esitas hageja nende kostjate vastu tuvastushagi põhjendamatult.

Kostjate AS-i ja AS-i vastuväidetest nähtuvalt ei ole nad erinevatel põhjustel nõustunud hageja

ettepanekutega, mistõttu kuulub hagi nende kostjate osas osaliselt rahuldamisele. Hageja on

tõendanud nõusoleku andmisest keeldumist AS-i kirjaga ja AS .

Käesoleva hagi raames ei saa kohus anda hinnangut AS-i ja hageja maagaasi müügilepingu

sõlmimise eelduste õiguspärasusele, kuna AS-i vastu ei ole hageja nõuet esitanud.

Hageja on teise nõudena palunud tuvastada sõlmitud „Kinnistu korteriomanditeks jagamise ja

kaasomandi lõpetamise lepingu, korteriomandite müügilepingud, hüpoteegi seadmise lepingud,

kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe, kaasomandi lõpetamise ja korteriomandite jagamise

võlaõigusliku lepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud ning

märgete kinnistamise avaldused“ lepingu osalist tühisust punkti 10 osas.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt olid sõlmitud lepingu punkt 10 tühised näilikkuse tõttu.

Näilikkus seisnes selles, et kostjad ei ole ehitanud lepingutes märgitud gaasitoru ja kasutavad

tegelikult omaaegset gaasitoru, millele väljastas gaasitorustiku passi ja millele viidati TLA

õiendis.

TsÜS § 89 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et

tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi,

sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha

tahavad. Näilik tehing on tühine.

Kostjad ei ole kinnitanud ning hageja ei ole tõendanud, et sõlmitud leping ja sõlmitud lepingu

punkt 10 on näilikud. Asjaolu, et kinnistule on rajatud uus gaasitoru kinnitavad kohtule esitatud

tõendid, AS-i katlamajade gaasivarustuse projekt, maagaasi torustiku ja seadmete omandi

piiritlusakt nr. , AS-i kiri , milles kinnitatakse, et AS ei oma kinnistul maagaasitoru. Hageja

ei ole tõendanud, et kostjad kasutavad kinnistu omanike maagaasiga varustamisel ainult endist,

rajatud maaalust gaasitoru, asjaolu et endine gaasitoru kinnistul asub või et seda on osaliselt

kasutatud uue gaasitoru ehitamisel, ei välista uue gaasitoru ehitamist ja kasutamist.

Lepingu punkt 10, milles kostjad OÜ , OÜ ja AS avaldavad, et nende poolt on kinnistule

ehitatud ühine gaasitoru ei välista asjaolu, et kostjate õigusliku aluseta rajatud gaasitoru on

kinnistu osaks.

TsÜS § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või

vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras

tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui

tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.

TsÜS § 92 lg 2 ja 3 sätestavad, et tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu

tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks

samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel

ning et tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada.

TsÜS § 94 lg 1 ja 3 sätestavad, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses

hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema

ning, et tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.

TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kui

teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele.

TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu

jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest.

TsÜS § 69 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud

tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.

Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega.

Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.

Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja

elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks avalduse tehingu osaliseks tühistamiseks kostjatele

kättetoimetanud. Seega ei ole ta lepingu punkti 10 tühistanud TsÜS § 94 alusel ja TsÜS § 98

sätestatud korras. Seega tuleb hagi sõlmitud lepingu punkti 10 tühisuse tuvastamise nõudes jätta

rahuldamata.

Kuna hageja on lepingu punktis 10. käsitletava gaasitoru kaasomanikuks, siis on kohus

seisukohal, et tal oli õigus hagi lepingu tühistamise ja tühisuse tuvastamise nõudes esitada.

Haginõudest loobumise tõttu tuleb lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 ja 429 lg 1 ja 2 alusel

OÜ alternatiivse nõude osas tuvastada, et AS-il , AS-il , AS-il , OÜ-l ja OÜ-l on kohustus

lubada hagejal ehitada kinnistule iseseisev maaalune gaasitoru.

Kohtukulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3

tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut.

Kohtukulude nimekirjad ja kuludokumendid on esitanud hageja OÜ ja kostjad OÜ ja OÜ .

TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt

poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati

osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga

võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus

jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Kohus leidis, et hageja esitatud kuludokumendid ei tõenda kulutusi õigusabile käesolevas

tsiviilasjas, kuna hageja lepinguliseks esindajaks oli KA, mitte AB ega OÜ. Kuna hagi

rahuldatakse osaliselt tuleb hageja kohtukulu riigilõiv ja kostja OÜ õigusabikulud jätta nende

enda kanda.

TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja

vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul

kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud

osast kostjale.

Võttes arvesse, et kohus jättis hagi kostja OÜ vastu rahuldamata täies ulatuses ning hagi hinda ja

asja keerukust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt

osutatud õigusabi eest, mis kohtu hinnangul on 3600,00 krooni.

TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise

kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse,

millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja

eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud

võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud,

seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või

mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku

paragrahvis 60 sätestatut.

Hagi osalise rahuldamise tõttu kuulub OÜ-lt ja kostjatelt AS-lt ja AS-lt väljamõistmisele

kohtukulu

postikulu

võrdsetes

osades

igaltühelt

256.70

krooni

riigituludesse

Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr.

221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja

number.

Kohtunik:/allkiri/