2-05-11319/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-11319

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

18. detsember 2006. a, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-05-11319 (endine nr 2/27-13656/05) Tsiviilasi OÜ hagi RK`i vastu võla väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Hageja lepinguline esindaja SE Kostja RK Asja läbivaatamine Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista RK`ilt võlgnevus 3 278,08 (kolm tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa krooni ja 08 senti) krooni OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus

3. Välja mõista RK`ilt menetluskulu 675,00 (kuussada seitsekümmend viis) krooni OÜ kasuks.

4. Välja mõista RK`ilt menetluskulu 65,20 (kuuskümmend viis krooni ja 20 senti) krooni riigituludesse ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, märkides viitenumbriks 2800049777 ja selgitusse kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ning nõude liigina „kohtukulu“.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD esitas OÜ hagi RK`i vastu 5 047,24 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS (AS õigusjärglane) kostjaga lepingu , mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu oli kostja põhivõlgnevus AS-i ees 2 665,91 krooni.

Vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste Kasutamise Tingimustele (edaspidi nimetatud üldtingimused) kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja oli üldtingimuste peatüki VII alusel kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma AS-ile viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil on vastavalt kehtinud üldtingimustele viivise määraks 0,5% päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0,15% päev. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes üldtingimustest lõpetas AS ennetähtaegselt lepingu. Kostja ei reageerinud AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 2665,91 krooni, millele lisanduvad viivised. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust hagejale tasunud. Kostja põhivõlgnevuselt arvestas hageja viivist 0,15% päevas kokku 2 381,33 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja § 230 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2006.a) § 4 lg 1 ja § 60 lg 1, alusel põhivõlana võlgnevuse 2 665,91 krooni, viivised 2 381,33 krooni ja kohtukulud (hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõiv summas 420,00 krooni, 295,00 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest ja esindajale makstud õigusabi kulud summas 252,36 krooni).

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks või tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole kohtule esitatud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Nimetatud seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002. a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevaheline vaidlus seostub kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenusega, s.o kestvuslepinguga, eeldades kuni 01.07.2002. a kehtinud seaduste (eelkõige TsK vastavate sätete) kohaldamist. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingule või selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud ning § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist.

Järelduvalt lepingust sõlmis kostja mobiiltelefonisideteenuste kasutamiseks lepingu, kusjuures lepingu lahutamatuks osaks on mobiiltelefonisideteenuste Kasutamise Tingimused. Nimetatud tingimuste p 4.1.2 alusel kohustus kostja talle osutatud teenuste eest maksma ning p 7.5 järgi maksega viivitamise korral viivist tasuma. Tulenevalt saldo kinnitusest, lepingu lõpetamise teatisest ning viivisearvutustest on kostja põhivõlg 896,75 krooni (kõneteenuste eest 483,36 krooni ning telefonimaksete osas 413,39 krooni) ja viivis

2 381,33 krooni.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Muuhulgas on selliseks asjaoluks kreeditori kahju olemasolu ja nõutava viivise ülemäärane suurus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-1-98 ja 3-2-01-41-02).

Kostja ei ole hagiavaldusele vastu vaielnud, mistõttu kohus loeb põhivõla 896,75 krooni ulatuses eeltooduga tuvastatuks ning viivisenõude esitatud suuruses põhjendatuks.

Järelduvalt AS saldo kinnitusest ning võlateatisest kuulub põhivõla koosseisu ka leppetrahv, mille suurus on 1 770,00 krooni, kusjuures hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. Kohtu hinnangul on hageja leppetrahvi nõude varjatult esitanud, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Eeltoodu on lubamatu (analoogilisele seisukohale on ka Riikohus asunud kohtuasjas nr 3-2-1-9-06). TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Pealegi on hageja nõudeõigus tõendamata, sest lepingudokumentides leppetrahvi ei mainita.

Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele, 3 278,08 krooni (põhivõlg 896,75 krooni ja viivis 2 381,33 krooni) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Leppetrahvi jätab kohus välja mõistmata.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Seega tuleb riigilõiv 280,00 krooni kui põhjendatud kohtukulu kostjalt välja mõista. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi võis tasu õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast hageja kasuks välja mõista. Arvestades lihtmenetlust ning asja raskusastet, peab kohus piisavaks õigusabi kuluna kostjalt 100,00 krooni välja mõista. Ühtlasi tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel kohtukuluna välja mõista 295,00 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamise eest. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 675,00 krooni.

Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 65,20 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.

Epp Haabsaar Kohtunik