2-06-17505/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-17505 Tsiviilasi AS-i hagi DP vastu võla saamiseks RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista DP AS-i kasuks 28 443,75 krooni.

3. Välja mõista DP viivis (Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas) osaliselt protsendina põhinõudest alates kuni põhinõude täitmiseni AS-i kasuks.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud, jätta DP kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud AS Hansapank esitas hagi DP vastu 28 443,75 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel sõlmitud laenulepingust , mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 25 000 krooni intressimääraga 18% aastas ning sõlmitud arvelduskrediidi lepingust . Laenulepinguga kohustus kostja tagastama laenusumma ja maksma varalise kohustuse täitmata jätmisel viivist seaduses sätestatud määras. Arvelduskrediidilepingu kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 3 000 krooni kostja arvelduskontol kasutamise tähtajaga ja intressimääraga 16% aastas. Kostja rikkus lepinguid, jättes osaliselt laenusumma tagastamata ning lepingujärgse intressi ja krediidisumma tasumata. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tulenev põhiosa võlgnevus 22 656,81 krooni, intressivõlgnevus

2 231,63 krooni, leppetrahv 248,88 krooni ja viivis 68,67 krooni; samuti

arvelduskrediidilepingust tulenev põhiosa võlgnevus 3 000 krooni, intressivõlgnevus 204,22 krooni ja viivis 33,54 krooni. Hageja nõuab ka viivise (EKP intressimäär + 7% aastas, hetkel intressimäär 2,75%) väljamõistmist protsendina põhinõudest alates kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Poolte vahel sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust ning sõlmitud arvelduskrediidilepingust nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS §

401 lg-te 1 ja 3 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 76 lg 1 ja §

82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 4 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 kohaselt võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks laenulepingust tulenev põhiosa võlgnevus 22 656,81 krooni, intressivõlgnevus 2 231,63 krooni, leppetrahv 248,88 krooni ja viivis 68,67 krooni ning arvelduskrediidilepingust tulenev põhiosa võlgnevus 3 000 krooni, intressivõlgnevus 204,22 krooni ja viivis 33,54 krooni, kokku: 28 443,75 krooni.

Hageja on taotlenud lisaks eelpool toodud viivisenõudele mõista kostjalt välja viivis seaduses sätestatud määra (EKP intressimäär + 7% aastas) alusel alates kuni põhinõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seaduses sätestatud määras osaliselt protsendina põhinõudest alates . kuni põhinõude täitmiseni. Hagis näidatud viivisearvestus oli toodud kuni .

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

Meelis Eerik Kohtunik