2-06-14091/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

07. 12. 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-14091 Tsiviilasi AS`i hagi DK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Hageja lepinguline esindaja HP Kostja DK Asja läbivaatamine

17. 11. 2006.a, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista kostja DK 3 634.10 krooni AS`i kasuks.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud panna kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel sõlmitud Liitumislepingule. Osutatud teenuste eest esitas hageja kostjale arved kogusummas 4 058.30 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja täitnud kohustust summas 3 728.30 krooni. Lepingust lähtuvalt on viivis 0,5% päevas, s.o 180% aastas, tasumata summalt, arvates arve tähtajast. Kostja võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist 3 763.44 krooni. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, nõudis hageja kostjalt viivist võlgnevuse põhiosast väiksemas ulatuses, s.o summas 3 727.30 krooni. Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt välja mõista

7 455.60 krooni (põhivõlg 3 728.30 krooni ja viivis 3 728.30 krooni). Samuti palus hageja

esitada menetluskulud jaotus menetlusosaliste vahel. Menetluse käigus on kostja osa võlgnevusest tasunud.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused

Kostja palus viivist seoses oma halva materiaalse olukorraga vähendada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa

20 000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Kostja on kohus suuliselt ära kuulanud. Hageja oli nõus, et kohus lahendab asja ilma tema kohalolekuta. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne . a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates . a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne . a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne . a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Nimetatud seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne . a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevaheline vaidlus seostub kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenusega, s.o. kestvuslepinguga, eeldades kuni . a kehtinud seaduste (eelkõige TsK vastavate sätete) kohaldamist. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingule või selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja kohustise tingimuste muutmine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Põhivõla olemasolu osas pooltel vaidlus puudus ning see järeldub ka kostjale esitatud arvetest. Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on kasutamise eeskirjad, mille p 4.2.2 järgi kostja kohustus arveid õigeaegselt tasuma. Lepingust lähtuvalt (toim lk 5) on viivis 0,5 % päevas. Lähtuvalt põhivõla suurusest on hageja viivist mõistlikult vähendanud.

Kohtuistungil andis kohus kostjale tähtaja palgatõendi esitamiseks, kuid nimetatud dokumenti esitatud ei ole. Viivise täiendav vähendamine kohtu poolt ei ole seega võimalik, kuna kostja ei ole oma palga väidetavat suurust (3 000 krooni kuus) tõendanud.

3821.50 krooni on kostja menetluse käigus tasunud, mistõttu hageja vähendas nõuet 3 634.10 kroonile. Seega kuulub viidatud summa väljamõistmisele ning hagi rahuldamisele.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud (riigilõiv ja EV kasuks väljamõistetavad asja läbivaatamise kulud, s.o menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud) tuleb välja mõista kostjalt.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Epp Haabsaar Kohtunik