2-06-22536/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-22536

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 05. detsember 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-22536 Tsiviilasi OÜ hagiavaldus AS`i vastu 28 375,80 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Hageja lepinguline esindaja advokaat MM Kostja AS Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Asja läbivaatamine 05. detsember 2006.a, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus OÜ hagis AS`i vastu 28 375,80 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus 2. Menetluskulud (sh pool riigilõivu, hageja esindaja kulud ja EV kasuks väljamõistetavad asja läbivaatamise kulud, s.o menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud) jätta AS`i kanda.

Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on menetluse lõpetamise määruse puhul 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hageja OÜ esitas .a kohtule hagi AS`i vastu 27 836,20 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt vedas kostja AS .a ekslikult OÜ kliendile OÜ kuuluvalt laoplatsilt ära hageja puitu. Kostja omandas hagejale kuuluva puidu õigusliku aluseta. Kostja käitumisega tekitati hagejale materiaalset kahju 27 836,20 krooni. Kahju arvestamisel on aluseks võetud hagejapoolsed ümarmetsamaterjali müügihinnad kahju tekkimise ajal. Seoses kahju tekitamisega kostja poolt esitas hageja kostjale .a arve nr summas 27 836,20 krooni tasumiseks. Vaatamata hageja poolt kostjale .a esitatud pretensioonile kostja nimetatud summat hagejale ei tasunud. Seega palus hageja kostjalt välja mõista seoses tekitatud kahjuga 27 836,20 krooni. .a esitas hageja kohtule avalduse hagi nõude suurendamiseks. Avalduse kohaselt arvestas hageja, seisuga .a, kostja põhivõlgnevuselt viivist seadusest tulenevas määras, s.o 539,60 krooni. Seega hageja suurendas oma nõuet 539,60 krooni võrra, s.o kokku 28 375,80 kroonini.

2 .a saabus kohtule hageja avaldus hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt on kostja oma vastuses hagiavaldusele .a hagi õigeks võtnud ja tasunud maksekorraldusega nr .a võlgnevuse 27 836,20 krooni ning maksekorraldusega .a ka viivisvõlgnevuse 539,60 krooni. Seega hageja loobub hagist. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt, kuna kostja on põhjustanud oma käitumisega hagi esitamise kohtusse. Kostja tasus võlgnevuse peale hagi esitamist. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 1 750,00 krooni ja tasutud õigusabikulud kokku summas 5 664,00 krooni. Seega palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.

.a laekus kohtule AS`i vastus hageja taotlusele hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Vastuse kohaselt nõustub kostja hageja taotlusega osaliselt. Kostja on nõus menetluse lõpetamisega (kohtuistungit pidamata), kuid ei nõustu hageja taotlusega jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 168 lg 6 peaks hageja menetluskulud ise kandma. Koheselt, kui kostja sai hagi esitamisest teada (s.o .a), tasuti ka OÜ`le viimase poolt nõutud summa (ülekanne tehti .a). Samuti tasus kostja koheselt hageja viivisnõude. Hagi suurendamise avaldus jõudis kostjale .a ning ülekanne tehti .a. Kostja jääb seisukohale, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kuna kostja ei ole kordagi üheselt keeldunud nimetatud summa maksmisest. Kostja väitel oli arusaamatusse kaasatud ka kolmas isik ( OÜ), seega võttis probleemi lahendamine aega.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. Kohus asub seisukohale, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.

Hageja palus menetluskulud (riigilõiv 1 750,00 krooni ja hageja esindaja kulud 5 664,00 krooni) jätta kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Seoses kahju tekitamisega kostja poolt hagejale, esitas hageja kostjale .a arve nr summas 27 836,20 krooni, maksetähtajaga 5 päeva. Kostja võlgnevust hagejale ei tasunud. .a esitas hageja kostjale pretensiooni, milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni .a 27 836,20 krooni tasumiseks. Kostja võlgnevust hagejale ei tasunud. Hageja esitas hagi kohtusse .a. Kostja tasus oma põhivõlgnevuse 27 836,20 krooni .a ja viivisvõlgnevuse 539,60 krooni .a, s.o peale hagiavalduse esitamist. Kostjal oli hageja ees võlgnevus, mida ta vaatamata hageja meeldetuletustele, hagejale ei tasunud. Seega kohus leiab, et kostja oma käitumisega on andnud põhjuse hagejale hagi esitamiseks. Menetluskulud (sh pool riigilõivu, hageja esindaja kulud ja

3 EV kasuks väljamõistetavad asja läbivaatamise kulud, s.o menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud) tuleb jätta kostja kanda.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega on hagejal õigus taotleda kohtult poole riigilõivu tagastamist nimetatud alusel.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Epp Haabsaar Kohtunik