2-06-26055/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2006.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-26055 Tsiviilasi, hageja nõue AS hagi KO vastu võla nõudes. Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS hageja esindaja RR kostja KO Resolutsioon 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt KO’lt AS kasuks võlgnevus 17330,91 krooni. 3. Jätta menetluskulu kogu ulatuses kostja kanda. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue .a. esitas AS hagi KO vastu 17330,91 krooni nõudes. AS ja kostja vahel sõlmiti .a. kapitalirendileping nr , mille kohaselt kohustus kostja tasuma rendiobjekti eest rendimakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ning maksegraafikule. Kostja ei tasunud igakuiseid maksegraafikujärgseid makseid nõuetekohaselt perioodil .a. kuni .a. ning seetõttu lõpetas hageja lepingu ühepoolselt .a. Kostja võlgnevuse põhisumma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisest, seisuga .a. on 14116,52 krooni. Nimetatud summa koosneb: tekitatud müügikahjum summas 7366,52 krooni, millele lisandub müügiteenus summas 6750 krooni. Kostja tekitas hagejale müügikahju, mis väljendub lepingu rendiobjekti maksegraafikujärgse väljaostuhinna ja edasimüügihinna vahes. Leping paneb kostjale kohustuse hüvitada hagejale lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevad kahjud, sealhulgas saamata jäänud tulu. Lepingus on pooled kokku leppinud intressi suurusega 10% aastas, seega nõuab hageja kostjalt viivise tasumist määraga 10% aastas. Nimetatud suurusega viivise nõudmise õigus on hagejal alates .a. Ajavahemikul .a.- .a. kehtinud võlaõigusseaduse redaktsiooni kohaselt oli hagejal õigus nõuda viivist määraga 17% aastas. Seisuga .a. on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 3214,39 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale 17330,91 krooni, millest põhinõue moodustab 14116,52 krooni ja viivis 3214,39 krooni. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõiv 1000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus on menetlusdokumendi kätte toimetanud kostjale TsMS § 313 lg 1 alusel. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg on 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 2 ja 3. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt saab võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 14116,52 krooni ja viivis 3214,39 krooni.

Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. AS-l on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2).

Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kautsjon tasutakse .

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik