2-05-18933/5 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-05-18933 Tsiviilasi T.L. hagi A.L. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 30.06.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.L. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg

14. november 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja) – T.L. , esindaja advokaat Olev Kuklase Vastustaja (kostja) – A.L., esindaja advokaat Ann Saar

RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Muuta Tartu Maakohtu 30. juuni 2006 otsust väljamõistetud elatise suuruse ja kohtukulude osas. Lugeda maakohtu otsusega väljamõistetuks A L. elatis T.L. kasuks lapse L.L., ülalpidamiseks alates 26.10.2005 summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus kuni L täisealiseks saamiseni ning lapse M.L., ülalpidamiseks alates 26.10.2005 summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus kuni M täisealiseks saamiseni

Lugeda maakohtu otsusega väljamõistetuks A.L. riigilõiv riigituludesse 2800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni. Välja mõista A.L. riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 1000 (üks tuhat) krooni ulatuses.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED T.L. esitas Tartu Maakohtule hagi A.L. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielu lahutatud 28.12.2001 Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas. Poolte abielust on sündinud kaks last, L.L. 01.03.2000 ja M L 15.06.2001. Kostja lubas täita temale seadusest tulenevat kohustust, tasuda lastele elatisraha, kuid käesoleva ajani ei ole kostja nimetatud lubadust täitnud. 2004. a lõpus on kostja tasunud laste lasteaiamaksed, muud toetust kostjalt laekunud ei ole. Hageja sissetuleku moodustab palk, mis on keskmiselt 4305 krooni. 2005. a kevadel sai hageja seoses oma õpingutega doktorantuuri riigieelarvelisel kohal doktoranditoetust 6000 krooni, mis moodustab kogu tema sissetuleku. Hageja omab hoonestatud kinnistut Põlvamaal, kuid seoses töökoha asukohaga Tartus, ei ole nimetatut võimalik elukohana kasutada. Sellest tulenevalt on hageja sunnitud kasutama elamiseks üürikorterit. Sellega kaasnevad täiendavad kulutused üürile 3000 krooni kuus ja kommunaalmaksetele, aastas keskmiselt 850 krooni kuus. Hageja vajalikud kulutused L.L. on 3754 krooni kuus ja M. L 3514 krooni kuus. Kuivõrd kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust peale kooselu lõppemist täitnud, tuleks elatisrahad 1800 krooni kuus lapse kohta, kokku 3600 krooni kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.11.2004.

Kostja tunnistas hagi osaliselt, kuid leidis, et ta ei ole võimeline elatist laste ülalpidamiseks tasuma PKS §-s 61 lg 4 märgitud suuruses. Kostja oli nõus tasuma lastele elatist 700 krooni lapse kohta kuus. Kostjal on ka laps esimesest kooselust R.R., kellele ülalpidamiseks tasub ta igakuiselt 500 krooni, millele lisaks ostab kostja lapsele riideid ja tasub kulutuste eest lapse vajadustest lähtuvalt. Kostja elab oma elukaaslase L.K. juures, kellel on kaks alaealist last. Kuna kostjal on oma praeguse elukaaslasega ühine majapidamine, siis kulub osa tema poolt antavast majapidamisrahast ka tema laste toitmiseks. Kostja on OÜ X juhatuse liige. Tema igakuine töötasu on 1700 krooni brutos, millele lisandub isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon summas 1000 krooni.

MAAKOHTU LAHEND Tartu Maakohus rahuldas 30. juuni 2006 otsusega hagi, mõistes A. L välja elatise lapse L. L ülalpidamiseks alates 26.10.2005 summas 1000 krooni kuus kuni L. L täisealiseks saamiseni ning lapse M. L ülalpidamiseks alates 26.10.2005 summas 1000 krooni kuus kuni M. L täisealiseks saamiseni 15.06.2019.

Otsuse põhjenduste kohaselt on tulenevalt PKS §-st 60 lg 1 vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt elatise välja nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes vanemate varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 328 kohaselt on kuupalga alammääraks täistööaja korral alates 01.01.2006 3000 krooni. PKS § 70 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse §-s 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. PKS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Maksekorraldustest nähtuvalt on perioodil 29.10.2004 kuni 21.12.2004 kostja elukaaslane L.K. tasunud M ja L.L. lasteaiamaksu. OÜ X poolt väljastatud õiendi kohaselt on A. L töötasu juhatuse liikmena 1700 krooni kuus. Eesti Põllumajandusülikooli poolt esitatud tõendi kohaselt on hagejale perioodil aprill 2005 kuni september 2005 arvestatud töötasu kokku 31 079 krooni. Sotsiaalministeeriumi tellitud uurimuse „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt terve lapse ülalpidamine linnas vanusegrupis 1-6 eluaastat läheb maksma 1875 krooni kuus. Arvestada tuleb ka sellega, et isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, peab maksma elatiselt tulumaksu. PKS §-s 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus ülal pidada oma alaealisi lapsi tähendab ühtlasi vanema kohustust hankida selliseid vahendeid, mis võimaldavad tal laste ülalpidamist. Arvestades kostja sissetulekut ja tema varalisi võimalusi lapsele elatise maksmise osas ja seda, et kostjal on ülalpidamisel veel poeg R. R esimesest kooselust ning arvestades hageja nõuet, on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alla seaduses ettenähtud miinimummäära, alates elatisehagi esitamisest. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis hageja kasuks poolte alaealiste laste L ja M.L. ülalpidamiseks kummagi lapse kohta 1000 krooni kuus alates 26.10.2005 kuni laste täisealiseks saamiseni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

T. L esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning teha uue otsuse, millega mõista A. L välja elatis laste L. L ja M. L ülalpidamiseks alates 26.10.2005 summas 1800 krooni kuus kummagi lapse kohta, kuni laste täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja näol tegemist terve ja töövõimelise isikuga, kes on suuteline töötama ning teenima endale elatist, mis võimaldaks tal kanda nii enda kui ka laste ülalpidamisega seotud kulutused vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud ulatuses. PKS § 61 lg 1 sätestab vanemale kohustuse hankida sellised vahendid, mis võimaldavad tal laste ülalpidamist. Kuna kostja väidab, et tal on igakuine kindel sissetulek juhatuse liikme tasu näol ning samas on tal ka töökoht, tulnuks välja selgitada andmed kostja töökoha ning tema töötasu kohta. Olukorras, kus kostja on firmaomanik, on ilmselgelt põhjendamatu väide kostja suutmatusest oma lapsi ülal pidada ning seda vähemalt PKS §-s 61 lg 4 sätestatud alammäära ulatuses. Riigikohus on 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud, et tuginedes uuringule „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ on PKS §-s 61 lg 4 sätestatu ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistiliste uurimuse tulemustega ning leidnud, et PKS §-s 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole liiga suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohus on leidnud veel, et laste ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Antud juhul ei ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine alla Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud miinimumsummat.

A. L vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli vastustajal 1986 aastal reieluu murd, mille tagajärjel jäi parem jalg

5 cm lühemaks ja seetõttu ei ole vastustaja tervis ja töövõime võrreldavad füsioloogiliselt terve inimesega. Kuna vastustaja ülalpidamisel on veel üks laps – 1991 aastal sündinud poeg

R. R, on põhjendatud elatise väljamõistmine alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS §-st 61 lg 5 tulenevalt võib elatise suurust vähendada alla kuupalga alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pealegi on vastustaja sissetulek apellandi sissetulekust väiksem.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Vaidlustatud maakohtu otsust tuleb muuta, suurendades poolte laste ülalpidamiseks kostjalt väljamõistetavat elatist seaduses sätestatud minimaalmäärani, s.o 1500 kroonini kuus kummagi lapse kohta, ning suurendades sellest lähtuvalt kostjalt riigituludesse väljamõistetavat riigilõivu. Vastavalt PKS §-le 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2006 3000 krooni, seega on väljamõistmisele kuuluva elatise miinimumi suuruseks 1500 krooni kuus. Kuna seadusandja on kehtestanud ühelt vanemalt minimaalselt väljamõistetava elatise määra, siis tuleneb ka sellest, et arvestades mõlema vanema poolset ülalpidamiskohustust on lapse vajadustena silmas peetud igakuiseid kulutusi vähemalt 3000 krooni ulatuses.

PKS § 61 lg 5 sätestab kohtule võimaluse vähendada väljamõistetava elatise suurust alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi lõike 6 p-de 1 ja 3 kohaselt võib kohus samuti jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla kõnesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Maakohus on osaliselt ebaõigesti hinnanud kostja võimalusi poolte lastele elatise andmiseks. Asja materjalidest ja ringkonnakohtu poolt kogutud täiendavatest tõenditest nähtub, et vastustaja on OÜ X , ainuosanik ning juhatuse liige. Äriregistri väljavõttest nähtub, et nimetatud äriühingu põhitegevusalaks on näituseväljakute ja lõbustusparkide tegevus ning firma kasumiks 2004 majandusaastal oli 49 483 krooni (2005. a majandusaruanne on veel töötlemata). Vastustaja enda seletuse kohaselt oli firma käive 2005. aastal ca 100 000 krooni ja firma olnud võimeline käesolevaks ajaks välja ostma põhitegevuseks vajalikud atraktsiooniseadmed.

Ringkonnakohus leiab, et firma eelviidatud majandusseis võimaldab apellandil endale maksta juhatuse liikme tasu oluliselt suuremas ulatuses kui on tema poolt õiendis näidatud brutotasu 1700 krooni kuus. Peale selle saab vastustaja firmast isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni 1000 krooni kuus, samuti on vastustaja seletuse kohaselt juhendanud ta igal aastal kohalikku kaberingi, saades selle eest tasu ca 800 krooni kuus. Vastustaja ülalpidamisel on käesoleva aja seisuga lisaks poolte lastele veel tema lapsed R.R., ja L.L.,. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei saa arvesse võtta vastustaja poolt viidatud seda asjaolu, et vastustaja peab toetama ka oma elukaaslase L.

Käpa lapsi, kuivõrd vastustajal ei ole seadusest tulenevat kohustust neid lapsi ülal pidada. Ringkonnakohtule esitatud täiendavatest tõenditest nähtub veel, et vastustajal esineb 30%-line püsiv töövõimekaotus tingituna üldhaigestumisest. Vastustajal lasub vanemana PKS § 61 lõikest 1 tulenev kohustus hankida endale selline sissetulek, mis võimaldab tal anda lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud vastustaja majandusseis ning tervislik seisund võimaldab tal maksta elatist poolte lastele kummalegi seaduses ettenähtud miinimummääras, s.o 1500 krooni kuus.

Elatise väljamõistmisel selles suuruses ei osutu vastustaja teised lapsed võrreldes poolte lastega varaliselt vähem kindlustatuks ning ka vastustaja osaline töövõimekaotus ei vähenda tema võimet anda lastele ülalpidamist vähemalt seadusega kehtestatud miinimumi ulatuses. Vastustaja puhul puuduvad PKS § 61 lõigetes 5 ja

6 sätestatud asjaolud, mis võimaldaksid vähendada temalt väljamõistetava elatise suurust alla PKS § 61 lõikes 4 sätestatud miinimummäära. Elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimumi ei anna alust ka see asjaolu, et apellandil on olemas stabiilne sissetulek palga näol

(neto) 4305 krooni kuus. Ringkonnakohus leiab, et apellandi nõue mõista vastustajalt välja elatis kummagi lapse ülalpidamiseks 1800 krooni ulatuses ei ole põhjendatud, kuivõrd sellises ulatuses elatise väljamõistmisel osutuksid vastustaja teised 2 last poolte lastest vähemkindlustatuks.

Kuna apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele ning vastustajalt väljamõistetavat igakuist elatist tuleb võrreldes maakohtu poolt väljamõistetuga suurendada 1000 krooni võrra, siis tuleb TsMS § 60 lg 11 ning § 64 lg 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) kohaselt vastavalt muuta ka kohtukulude jaotust esimese astme kohtus, mõistes kostjalt välja riigituludesse riigilõivu proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga 1750 krooni asemel 2800 krooni ulatuses (hagihind 12 x 3000=36 000 krooni, riigilõiv sellelt RLS lisa 2 järgi 2800 krooni). Apellatsioonimenetluse kuluna tuleb vastustajalt välja mõista riigilõiv riigituludesse TsMS § 60 lg 8 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) kohaselt proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga (elatise aastasummat suurendati 12 000 krooni võrra), s.o RLS lisa 2 järgi 1000 krooni.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi Egon Konsand