2-06-14345/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-14345

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2006, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

X hagi Y OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja number

2-06-14345

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja: X

-

hageja esindaja: Maia Ploom (postiaadress Turu 5-6,

Tartu)

-

kostja: Y OÜ

-

kostja esindaja: juhatuse liige Indrek Sõõru

Menetlus

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Y OÜ-lt 83 465.52 krooni (kaheksakümmend kolm tuhat nelisada

kuuskümmend viis krooni ja viiskümmend kaks senti) X kasuks.

3. Jätta menetluskulud, s.h riigituludesse väljamõistmisele kuuluv riigilõiv, Y OÜ

kanda.

4. Jätta kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jõusse Tartu Maakohtu 12.06.2006

määrusega tsiviilasjas nr 2-06-14345 kohaldatud hagi tagamise abinõu - Y OÜ

kontode arestmine Eesti pankades (s.h konto nr 332078430008 Sampo Pangas)

kokku hagihinna 83 465.52 krooni ulatuses X kasuks.

5. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise lahendab kohus pärast asjas tehtud lahendi

jõustumist (TsMS § 179 lg 2 II).

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Hageja töötas kostja juures 18.10.2005-11.02.2006, tööülesandeks AA Veotellimiskeskuse

tellimuste täitmine. Hageja töökohaks ning tema käsutusse antud veokite asukohaks oli

Tartu. Kirjalikku töölepingut kostja hagejaga ei sõlminud.

2. Pooled leppisid kokku, et hageja töötasu on 7000 krooni, millele lisandub preemia;

summeeritud tööaja arvestust ei rakendatud. Hageja töötasu on Tartu keskmine seda tööd

tegeva töötaja töötasu, mida hageja tõendab analoogse töö tööpakkumistega. Hageja viitab

Riigikohtu 11.01.2006 otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-124-05 ja PalS § 231.

3. Kostja korraldas töö selliselt, et hagejal tuli teha pidevalt ületunde. Hageja võttis hommikul

Tartust kauba auto peale, viis selle Tallinnasse sihtpunkti, võttis Tallinnast kauba peale ja

tõi õhtuks Tartusse. Keskmiselt oli hageja sunnitud tegema neli ületundi, kuid oli ka

22tunniseid tööpäevi.

4. Kostja maksis hagejale palka, mis oli väiksem isegi palga alammäärast; kokku maksis

kostja hagejale 6655 krooni. Hagejal on saamata töötasu 15 975.07 krooni ning lisatasu

õhtuste tundide eest 719.78 krooni, öiste töötundide eest 682.51 krooni ja ületundide eest

24 749.96 krooni.

5. Kostja pidi hageja palga maksma välja hiljemalt järgmise kuu 1. päevaks. Hageja nõuab

PalS § 35 alusel kostjalt viivist palga maksmisega viivitamise eest 9523.95 krooni.

6. Kostja ei ole maksnud hagejale kasutamata puhkuse kompensatsiooni summas 3817.71

krooni.

7. Hageja esitas kostjale töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel avalduse, seega tuleb

kostjal hagejale maksta hüvituseks TLS § 82 alusel kahe kuu keskmist palka 18 664.36

krooni.

8. Lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest tuleb kostjal maksta hagejale PalS § 32 ja TLS

§ 119 lg 2 alusel 9332.18 krooni.

9. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 83 465.52 krooni ja jätta menetluskulud

kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

10. Kostja hagi ei tunnista, kuid ei suuda tõendada ka hageja väidete tegelikkusele

mittevastavust ei vastuse esitamise ajal ega hilisema protsessi käigus. Ühtegi tõendit kostjal

lisada ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

11. Hageja töötas kostja juures alates 18.10.2005, mida kinnitavad sõidumeerikud,

teekonnalehed ja pangatehingute väljavõte, millest nähtuvalt on kostja maksnud hagejale

palka. Kirjalikku töölepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. TLS § 28 lg 2 sätestab, et

tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega,

sõltumata töölepingu vormistamisest; sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult

tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda tööleping poolte

vahel sõlmituks.

12. TLS § 71 p 3 kohaselt lõpeb tööleping töötaja algatusel (§ 79, § 80, § 82 ja § 85). TLS § 82

lg 1 kohaselt teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu

lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks

on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine.

13. Hageja on saatnud kostjale teate töölepingu lõpetamise kohta TLS § 82 lg 1 alusel alates

11.02.2006 ning palunud oma avalduses maksta endale välja ka saamatajäänud töötasu.

Hageja poolt esitatud väljastusteadetest nähtuvalt sai kostja hageja kirja kätte hiljemalt

28.03.2006.

14. Kostja ei ole töölepingu lõppemist vormistanud. Kostja on paljasõnaliselt teatanud, et ei

tunnista hagi, kuid ei ole otseselt töölepingu lõpetamise aluse olemasolule vastu vaielnud.

15. PalS § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt

töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga

ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest

lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PalS § 231 kohaselt on maanteeveo

mootorsõiduki juhile keelatud arvutada ja maksta nii põhipalka kui ka lisatasu läbitud

kilomeetrite ning veetud kaubakoguse alusel. Erandina võib läbitud kilomeetreid või

kaubakogust arvesse võtta lisatasu maksmisel, kui selle arvutamise viis, tingimused ja

määrad on sellised, mis ei soodusta ohutu liikluse nõuete eiramist ning on

kollektiivlepingus ette nähtud.

16. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.01.2006 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-124-05 asunud

seisukohale, et kuna töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja töölepingu kirjalik

vormistamine on eelkõige tööandja kohustus, mille täitmata jätmise eest kannab tööandja

TLS § 28 lg 3 järgi ka haldusvastutust, ei saa töölepingu kirjalikult vormistamata jätmise

korral tuvastada töötasu kokkulepet üksnes kostja koostatud dokumentide alusel. Suulise

töölepingu puhul puuduvad töötajal reeglina kirjalikud tõendid töötasu kokkuleppe kohta

tööandja seaduse nõude järgimata jätmise tõttu ja seetõttu peab ka kirjaliku töölepingu

vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja. Eeltoodust tulenevalt leiab

kolleegium, et kui poolte kokkulepet usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei

saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida sama

tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad.

17. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja töötasu on 7000 krooni, millele

lisandub preemia. Käesoleval juhul ei saa poolte kokkulepet töötasu suuruse kohta

tuvastada usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel. Hageja poolt väidetud töötasu vastab

Tartu keskmisele seda tööd tegeva töötaja töötasule, mida kinnitavad analoogse töö

tööpakkumised. Seega tuleb lugeda põhjendatuks hageja väited töötasu kokkuleppe kohta.

18. Pangatehingute väljavõttest nähtuvalt on kostja maksnud hagejale palka 2005 oktoobri eest

1395 krooni, novembri eest 2720 krooni ja detsembri eest 2540 krooni, kokku 6655 krooni.

Seega on kostja maksnud hagejale palka kokkulepitust vähem. Hageja palgaarvestusest

nähtuvalt on ta teinud tööd ka õhtusel ja öisel ajal, samuti ületunde. Hageja arvestust

kinnitavad teekonnalehed ja sõidumeerikud.

19. TLS § 83 lg 1 kohaselt võib töötaja etteteatamistähtaja möödumisel lahkuda töölt ning

tööandja on kohustatud andma talle tööraamatu ja lõpparve, välja arvatud § 80 lg 2

ettenähtud juhtudel. PalS § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise

päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud

töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma

lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast.

20. Kohus leiab, et tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel. Kostja sai hiljemalt

28.03.2006 kätte hageja nõude saamatajäänud summade tasumiseks. Seega tuli kostjal

maksta hagejale lõpparve sellest viie päeva jooksul. Puuduvad tõendid, et kostja oleks

hagejale maksnud midagi peale 2005. a pangatehingute väljavõttes toodud summade.

21. Hagiavalduse ja hageja arvestuse kohaselt on hagejal saamata töötasu 15 975.07 krooni,

lisatasu õhtuste töötundide eest 719.78 krooni, öiste töötundide eest 682.51 krooni ja

ületundide eest 24 749.96 krooni; kokku seega 42 127.32 krooni. Samuti palub hageja

mõista kostjalt enda kasuks välja viivise palga maksmisega viivitamise eest 9523.95

krooni, kasutamata puhkuse hüvitise üheksa päeva eest 3817.71 krooni, TLS § 82 lg 2

alusel hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses 18 664.36 krooni ning lõpparve

väljamaksmisega viivitamise eest 9332.18 krooni.

22. PalS § 35 kohaselt maksab tööandja palga maksmisega või töötaja pangakontole

ülekandmisega viivitamise eest töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele

või ülekandmisele kuulunud palgast.

23. PuhkS § 25 sätestab, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja

kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku

mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Poolte vahel ei ole vaidlust

selle üle, et hageja ei ole kostja juures töötamise ajal puhkust kasutanud.

24. TLS § 82 lg 2 kohaselt maksab tööandja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel

TLS § 82 lg 1 alusel töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga.

25. TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale lõpparve kinnipidamisel

keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja

ühe kuu keskmise palga

26. Hageja väiteid ja arvestusi kinnitavad sõidumeerikud ja teekonnalehed. Kostja on

paljasõnaliselt teatanud, et ei tunnista hagi, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud ega

konkretiseerinud ega ühtegi hageja väiteid kummutavat tõendit esitanud. Hageja

arvutuskäigule ei ole kostja iseenesest vastuväiteid esitanud. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei

vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

27. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja

kasuks välja mõista kokku 83 465.52 krooni.

28. TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3 alusel tuleb menetluskulud, s.h riigituludesse

väljamõistmisele kuuluv riigilõiv, jätta kostja kanda.

29. TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab

menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt

vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu

tühistamist. Kohus leiab kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna on vajalik jätta jõusse Tartu

Maakohtu 12.06.2006 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – Y OÜ kontod

earestmine Eesti pankades (s.h konto nr 332078430008 Sampo Pangas) kokku hagihinna

83 465.52 krooni ulatuses X kasuks.

Kohtunik