2-05-22992/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 01.12.2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-05-22992 (endine nr 2/254-27335/05) Tsiviilasi AS-i hagi VBi (B) vastu RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista VBilt 4 133,20 (neli tuhat ükssada kolmkümmend kolm krooni 20 senti) AS-i kasuks. 3. KR tagastada AS-le kohtutäituri tasu 295 (kakssada üheksakümmend viis) krooni AS arvelduskontole nr pangas. 4. KR tagastada AS-le osa väljaandes Ametlikud Teadaanded menetlusdokumendi avaldamise eest tasutud riigilõivust summas 200 (kakssada) krooni AS arvelduskontole nr pangas. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Kohtukulude jaotus 1. Kohtukulud jätta VBi kanda. 2. Välja mõista VBilt kohtukulu 521,33 (viissada kakskümmend üks krooni 33 senti) AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast.

Asjaolud .a. esitas AS hagi VBi vastu 4 133,20 krooni saamiseks.

Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud aadressile , mis on ka R arvestuse, M - ja T ning K - ja M andmebaasis sisalduv

2 kostja elukoht. Nimetatud aadressilt tagastati hagiavaldus ja selle lisad kohtule märkega: maja on lammutatud. Haigekassa andmebaasis andmed kostja elukoha kohta puuduvad. Samuti ei õnnestunud hagimaterjalide kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel. Kohtutäiturile on kostja elukoht teadmata. Kohtutäitur on tuvastanud, et maja aadressil on lammutatud. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kättetoimetatud.

Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Poolte vahel ja sõlmitud liitumislepingutest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik
 VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 4 133,20 krooni, millest põhivõlg moodustab 2 066,60 krooni ja viivised 2 066,60 krooni ning mida kostja ei ole vaidlustanud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlg 4 133,20 krooni. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel

3 tasutud riigilõiv 280 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 41,33 (4 133,20 x 1%) krooni, kogusummas 521,33 krooni hageja kasuks.

AS on tasunud .a. maksekorraldusega kohtutäituri tasu 295 krooni arvelduskontolt nr pangas arvelduskontole nr , viitenumbriga , selgitusega „B V vs ja kohtutaituri tasu”. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu 295 krooni tuleb hagejale tagastada, kuna kohus jättis kohtutäiturile tasu maksmise taotluse rahuldamata.

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg-le 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse osaliselt või täielikult, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust suuremas summas.

AS on tasunud menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõivu summas 400 krooni arvelduskontolt nr pangas arvelduskontole nr , selgitusega „/VNR/ , ametlike teadaanne S NR ””, viitenumbriga RLS § 1942 ja TsMS § 317 lg 3 kohaselt kuulub menetlusdokumendi väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest kahel korral tasumisele 200 krooni. Seega on avaldaja nõutust enam tasunud riigilõivu 200 krooni, mis tuleb talle tagastada.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda .

Meelis Eerik Kohtunik