2-06-24405/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.november 2006. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-24405 Tsiviilasi OÜ hagi OÜ vastu 1 699 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Hageja esindaja: AS Kostjad: OÜ Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta OÜ hagi OÜ vastu 1 699 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta OÜ kanda.

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS ( AS; AS õigusjärglane) kostjaga tellimus-lepingu, mille alusel kohustus osutama kostjale avaldamise teenust ning kostja kohustus teenuse eest tasuma. AS väljastas kostjale arved, mis tuli tasuda lepingu p 7 järgi 7 kalendripäeva jooksul. Kostja arveid ei tasunud. Nõue loovutati hagejale koos õigusega nõuda viiviseid ja muid kõrvalnõudeid. Lepingu p 7 järgi on kostjal kohustus maksta viivist 0,5% päevas tasumisele kuuluvast summast. seisuga on viivise suurus 8 106,88 krooni. Hageja taotleb viivist 849 krooni suuruses. Kostja rikkus tahtlikult lepingust tulenevaid kohustusi tasuda arved nõuetekohaselt arvel näidatud summas ja tähtajaks. Kostja käitumine on õigusvastane ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumises kohustusest, kuid jättis kohustuse täitmata tahtlikult. Juhindudes TsK § 173 lg 1, § 174, § 191lg 1, § 192, § 230 lg 1 taotleb hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 850 krooni ja viivisena 849 krooni. Menetluskulud – riigilõiv 250 krooni ja õigusabitasu 2 124 krooni - palub hageja kostjalt välja mõista.

Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjaliku vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagi on aegunud. TsÜS § 146 järgi on aegumistähtajaks 3 aasta. Lepingut ei kirjutanud alla kostja ainus juhatuse liige KT. Hageja poolt esitatud ärakirjal puudub õiguslik jõud. AS-i töötaja kostja seaduslikule esindajale ettepaneku reklaami paigutamiseks . Kostja seaduslik esindaja lepingut ei allkirjastanud, teatas, et soovib veel mõelda. Leping jäi kostja ruumidesse. Seoses väheste tellimustega kavatses kostja esindaja firma sulgeda, lõpetas kostja tegevuse. Kes lepingu allkirjastas kostja esindaja ei tea, tema andmed olid B-kaardil, keegi teda ei otsinud, kostja esindaja oli kindel, et ei võlgne kellelegi midagi. Kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega ning kuulanud ära hageja esindaja, leiab, et hagi on aegunud, mistõttu tuleb jätta rahuldamata. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt on lõikes 1 märgitud nõude aegumise tähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Sellest sättest tulenevalt on hagejal nõudeõigus kostja vastu ka pärast kolme aastase aegumise tähtaja möödumist, kui kostja rikkus maksmise kohustust tahtlikult. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja tahtlusena tuleb tõlgendada asjaolu, et kostja oli teadlik maksmise kohustusest, kuna lepingusse oli maksmisele kuuluv summa sissekirjutatud ja kostja kirjutas lepingule alla. Sellise tõlgenduse korral oleks kõikide lepingust tulenevate nõuete aegumise tähtaeg kümme aastat juhul kui lepingusse on maksmisele kuuluv summa sisse kirjutatud. TsÜS § 146 lg 4 sõnastusest ei saa sellist järeldust teha. Sellise tõlgenduse korral muutuks küsitavaks aegumise mõiste ja otstarve. Aegumine tähendab nõudeõiguse teostatavuse kadumist teatud aja möödumise tõttu. Aegumise saabumisega on võlgnik õigustatud sooritusest loobuma. Aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki. Mida kauem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib muutuda õigusliku olukorra selgitamine. Aegumine sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigeaegselt maksma panema. Antud asjas ei ole hageja tõendanud ega ka väitnud, et nõudis kostjalt lepingu täitmist nõudeõiguse tekkimisest kuni kohtusse pöördumiseni. Kostja vastuväite kohaselt oli ta kättesaadav. Kõiki asjaolusid arvestades, leiab kohus, et aegumine kuulub kohaldamisele ja hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata.

Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (§ 174 lg 1).

T. Hiiuväin kohtunik