2-06-25574/8 · 2-06-25574/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

Legislator headnote

AI generated

2-06-25574/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

29.11.2006. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-06-25574

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi I E ’e vastu 47 248

krooni ja 90 senti nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006),

esindaja volikirja alusel S N (isikukood xxxx).

Kostja: I E (isikukood xxxx, elukoht xxxx ).

Eelistungi toimumise aeg

eelmenetluses 29.11.2006.a.

Resoluts

Resolutsioon:

ioon:

rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi

rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi I E

E

E ’e’e’e’e

vastu tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista

Välja mõista I

I

I E

E

E elt

elt

elt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx, , , , ) ) ) ) Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi

Pank AS (

Pank AS (reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006) kasuks ja võlgnevuse

reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006) kasuks ja võlgnevuse

katteks kokku

katteks kokku 47 248

47 248

47 248 ( ( ( (nelikümmend seitse

nelikümmend seitse

nelikümmend seitse tuhat kakssada

tuhat kakssada

tuhat kakssada neli

neli

nelikümmend

kümmend

kümmend kaheksa

kaheksa

kaheksa) krooni ja

) krooni ja

90 senti.

senti.

Menetluskulud

Menetluskulud jätta

jätta

jätta kostja

kostja

kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasu

kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasu

kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks ja

ks ja

ks ja kohtukulude

kohtukulude

katteks

katteks 1 750

50 (üks

üks

üks tuhat

tuhat

tuhat seitse

seitse

seitsesada viis

sada viis

sada viiskümmend

kümmend

kümmend) krooni.

krooni.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, a

päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

rvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaselj

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

aotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmis

või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

ega.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg.6, § 633 lg

lg.6, § 633 lg.7)

7)

7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Poolte vahel on 15.08.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidileping. Lepingu põhitingimuste

kohaselt andis hageja kostjale 27 000 krooni krediiti, millest peeti hageja poolt kinni

lepingutasu

270 krooni.

Lepingu

järgi kohustus

kostja maksma

intressi

33.01%

krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma

intressi 13 918 krooni ja 21 senti. Krediidi brutosummaks kujunes 41 188 krooni ja 21 senti.

Kostja rikkus lepingut ja jättis lepingujärgsed masked maksmata, hoolimata talle

saadetud meeldetuletustest. 24.11.2005.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse ja palus ühtlasi võlgnevuse kahe nädala jooksul likvideerida. 28.12.2005.a.

avaldusega ütles hageja lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 47 248 krooni

ja 90 senti, millest tagastamata krediidisumma on 27 000 krooni, sissenõutavaks muutunud

intress 3 505 krooni ja 68 senti, viivis 6 388 krooni ja 67 senti, leppetrahv 5 400 krooni, võla

sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahjuhüvitis 4 054 krooni ja 53 senti.

Hageja hagiavalduses selgitab nõude õiguslikke aluseid, et VÕS § 76 lg. l kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid

tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg.

l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi. Kui

lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud seaduses, võib nõuda

ka sama suurt intressi. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma.

Üldtingimuste p.5.3. alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud

krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt.

Võla sissenõudmisega seotud kulud on 900 krooni, mille moodustavad hageja poolt kostjale

saadetud kirjade kulu. Lepingu põhitingimuste alusel pidi kostja maksma hagejale intressi.

Kostja ei tasunud ühtegi makset, kahjustas sellega hageja huve ja hageja jäi ilma tulust, mida

ta lepingu kohaselt oleks pidanud saama. Saamata jäänud tuluna tuleb mõista intressi, mille

tasumises olid pooled kokku leppinud. VÕS § 115 lg. 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust

rikkunud võlgnikult nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist.

Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused,

kokkulepped, maksegraafikud, lepingu ülesütlemine, meeldetuletused, hinnakiri, riigilõivu

tasumise maksekorraldus, hageja registrikaart.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt

kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse

võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus 21.09.2006.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud elukoha

aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama tähtajaga 27.10.2006.a.

Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus samal päeval määras kostjale kirjaliku

vastuse esitamise uueks tähtajaks 27.11.2006.a. ning toimetas hagimaterjali kostjale

kohtukordniku kaasabil.

Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning

hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi hagimaterjali

on 30.10.2006.a. vastu võtnud kostja ema, mida tõendab tagastatud allkirjaleht toimikus.

TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei

saada

tema

eluruumis

kätte,

loetakse

dokument

saajale

kättetoimetatuks

ka

kättetoimetamisega

tema

eluruumis

elavale

või

perekonda

teenivale

vähemalt

neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teada olevaks.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja

hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust.

VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §

113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele

tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi

avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei

toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 750 krooni, mis

tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel

tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113 sätteid ning juhindus

TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 367, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, §

632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 14. veebruaril 2007.a

14. veebruaril 2007.a

Nooremreferent I.Golubev

2-06-25574/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text