2-06-3211/20 · 2-06-3211/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Tapa linn Turu tn. 1, mis on registreeritud ehitisregistris koodiga nr. 108018764, Tapa linn Turu tn. 1, mis on registreeritud ehitisregistris koodiga nr. 108018764,

Legislator headnote

AI generated

2-06-3211/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Tapa linn Turu tn. 1, mis on registreeritud ehitisregistris koodiga nr. 108018764, Tapa linn Turu tn. 1, mis on registreeritud ehitisregistris koodiga nr. 108018764,

Keywords

AI generated

construction loan construction contract award renovation costs bank guarantee claim event unsuccessful tender procedure usury

AI generated

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Tiina Kukner

tõlk Niina Kruusimaa

Otsuse tegemise aeg ja

koht

30.november 2006. a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere

Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-06-3211

Tsiviilasi

OÜ AKTO (pankrotis) hagi M G ’i vastu vara

tagasivõitmiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ AKTO (pankrotis, reg.kood 10127279,

asukoht Tallinna tn. 28, Rakvere),

seaduslik esindaja kohtuotsuse alusel T V (isikukood

xxxx, Kiviõli 43101, P/k 7, Ida-Virumaa),

Kostja: M G (isikukood xxxx, elukoht xxxx

esindaja volikirja alusel L G (isikukood xxxx, elukoht

xxxx),

esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind (Advokaadibüroo

Kraavi&Partnerid, P.Süda 3a-4, Tallinn 10118).

Kohtuistungi toimumise

aeg

Istungil osalesid

16.11.2006.a.

hageja esindaja, kostja esindajad

Resolutsioon:

jätta

jätta OÜ AKTO (pankrotis) hagi

OÜ AKTO (pankrotis) hagi

OÜ AKTO (pankrotis) hagi M G

G

G ’i vastu

’i vastu

’i vastu vara

vara

tagasivõitmiseks

tagasivõitmiseks täielikult

täielikult

täielikult rahulda

rahulda

rahuldamata

mata

mata.

Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Hagi tagamine Viru Maakohtu 17.02.2006.a. määruse alusel

Hagi tagamine Viru Maakohtu 17.02.2006.a. määruse alusel, mille kohaselt

, mille kohaselt

OÜ Akto (pankrotis, reg.kood 10127279) hagi tagamiseks kohaldati järgmisi hagi

tagamise abinõusid M

tagamise abinõusid M G

G

G ile kuuluva vara suhtes: 1) seati OÜ Akto (pankrotis,

ile kuuluva vara suhtes: 1) seati OÜ Akto (pankrotis,

reg.kood 10127279) kasuks vara käsutamise keelumärge ehitisele, a

reg.kood 10127279) kasuks vara käsutamise keelumärge ehitisele, asukohaga

sukohaga

Tapa linn Turu tn. 1, mis on registreeritud ehitisregistris koodiga nr. 108018764,

2) seati registriosas 3385431, kinnisasjale asukohaga Tapa linn Ambla mnt. 7, 1.

vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 50

vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 50 000 krooni märkega kinnisasja

000 krooni märkega kinnisasja

igako

igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga

rdse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga

tagatud nõude osas 3) seati registriosas 3317631, kinnisasjale asukohaga Vihula

vald Sooserva 28, 1. vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 150

vald Sooserva 28, 1. vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 150 000 krooni

000 krooni

märkega

kinnisasja

igakord

märkega

kinnisasja

igakord

märkega

kinnisasja

igakord

märkega

kinnisasja

igakordse

omaniku

kohustusega

alluda

kohesele

se

omaniku

kohustusega

alluda

kohesele

se

omaniku

kohustusega

alluda

kohesele

se

omaniku

kohustusega

alluda

kohesele

sundtäitmisele

hüpoteegiga

tagatud

nõude

osas,

tühistada

kohtuotsuse

sundtäitmisele

hüpoteegiga

tagatud

nõude

osas,

tühistada

kohtuotsuse

sundtäitmisele

hüpoteegiga

tagatud

nõude

osas,

tühistada

kohtuotsuse

sundtäitmisele

hüpoteegiga

tagatud

nõude

osas,

tühistada

kohtuotsuse

jõustumisel.

Kohtuotsus

Kohtuotsus hagi tagamise tühistamise osas

hagi tagamise tühistamise osas

hagi tagamise tühistamise osas saata täitmiseks Riiklikule

saata täitmiseks Riiklikule

Ehitisregistrile (Majandus

Ehitisregistrile (Majandus- ja Kommunikatsiooniministe

ja Kommunikatsiooniministe

ja Kommunikatsiooniministeerium, Harju 11, Tallinn

erium, Harju 11, Tallinn

15072) ja Viru Maakohtu Lääne

15072) ja Viru Maakohtu Lääne-Viru kinnistusjaoskonnale

Viru kinnistusjaoskonnale

Viru kinnistusjaoskonnale.

Kohtuotsus

tehakse

avalikult

teatavaks

Viru

Maakohtu

Rakvere

Kohtuotsus

tehakse

avalikult

teatavaks

Viru

Maakohtu

Rakvere

Kohtuotsus

tehakse

avalikult

teatavaks

Viru

Maakohtu

Rakvere

Kohtuotsus

tehakse

avalikult

teatavaks

Viru

Maakohtu

Rakvere

kohtumaja kantselei kaudu 30.11.2006.a.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on

õi

õiõi

õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse

gus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse

kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta o

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

n nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7).

I.

I. I. Asjaolud.

Asjaolud.

Viru

Maakohtu

04.01.2006.a.

määrusega

algatati

OÜ

Akto (likvideerimisel) pankrotimenetlus võlgniku esitatud pankrotiavalduse alusel

ja 18.01.2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-06-132 kuulutati 18.01.2006.a. kell

14.00 välja OÜ Akto (likvideerimisel) pankrot. Äriühingu juhatuse liige (juhataja)

ja ainuosanik alates 03.08.1999.a. on M G . 08.01.2003.a. sõlmis M G OÜ-ga Akto

notariaalse ehitise müügilepingu, mille järgi M. Gramatovitš, OÜ Akto juhatuse

liikmena, müüs iseendale lepingu esemeks oleva ja Tapa linnas Turu 1 asuva

ehitise 100 000 krooni eest. Uusmaa Kinnisvara OÜ poolt koostatud

eksperthinnangu kohaselt oli aga 2003.a. jaanuaris ehitise turuväärtuseks oli 250

000 krooni. 27.03.2003.a. M. G ja tema abikaasa L G sõlmisid OÜ-ga Helter

Kaubandus pandilepingu, mille kohaselt pandi esemeks olev pantijale kuuluv

ehitis, asukohaga Tapa linn Turu tn 1, tagab M. G ’i ja OÜ Helter Kaubandus

vahel 24.03.2003.a. sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete täitmist summas

250 000 krooni. Laenu tagastamise lõpptähtaeg on 26.03.2006.a. AS Akto (1999.a.

ümber kujundatud OÜ-ks Akto) sõlmis AS-ga Hoiupank 19.06.1997.a.

pandilepingu, millega sama ehitis oli panditud panga nõude täitmise tagamiseks.

Pandilepingu kohaselt olid pandiesemele seatud pandiga tagatud 19.06.1997.a.

sõlmitud laenulepingust nr. 589 tulenevad kõik rahalised kohustused, sh. saadud

laen summas 150 000 krooni ning laenult arvestatavad intressid ja viiviste

tasumise kohustus.

OÜ Akto (likvideerimisel) maksujõuetuse põhjuseks on äriühingu juhatuse

liikme M. G ’i tegevus, mis ei vastanud äriühingu huvidele, sest ta võõrandas

äriühingule kuulunud ehitise alla turuhinna. Tehinguga kahjustati võlausaldajate

huve, kuna müügitehing toimus madalama hinnaga kui müüdava ehitise

turuhind, mis vastavalt eksperthinnangule oli 250 000 krooni. Seega jäi

äriühingul tehinguga saamata 150 000 krooni. Tehing tehti juriidilisest isikust

võlgniku

lähikondsega

ja

kuulub

seega

kehtetuks

tunnistamisele

ja

tagasivõitmisele pankrotivarasse. M. G on juriidilisest võlgniku OÜ Akto

(likvideerimisel) (pankrotis) lähikondne kui juriidilise isiku osanik ja juhatuse liige

vastavalt PankrS § 117 lg. 2 p-de 1, 2 ja 6 kohaselt.

Tegemist on tehingu tagasivõitmise üldise alusega PankrS § 110 lg. 3

mõttes. Tehing tehti madalama hinnaga kui turuhind ja kostja teadis, et

tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Hageja ja kostja vahelises

müügitehingus oli lepingueseme müügihinnaks 100 000 krooni. Eksperthinnangu

kohaselt oli ehitise turuväärtus 250 000 krooni. M. G oli teadlik, et Turu 1, Tapa

linnas asuva ehituse turuväärtus tehingu tegemisel ületas 100 000 krooni, mida

kinnitab M.G i ja OÜ Helter Kaubandus vahel 27.03.2003.a. sõlmitud pandileping,

kus M. G pantis ehitise 250 000 kroonise laenu tagatiseks.

Kostja oli teadlik, et kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. 08.01.2003.a.

ehitise müügitehingut sõlmides M. G OÜ Akto juhatuse liikmena tegutses mitte

äriühingu, vaid iseenda huvides. Tehinguga tekitati äriühingule otsene kahju

summas 150 000 krooni, mis on turuhinna ja müügihinna vahe. Ehitise

müük toimus ilma avaliku müügi või ilma enampakkumise läbiviimiseta või

reklaamita.

Hageja muutus maksejõuetuks 08.01.2003.a. tehingu tõttu, sest OÜ Akto

võõrandas oma lähikondsele äriühingu enim väärtust omanud vara madalama

hinnaga kui oli vara turuväärtus.

Äriühingu huvides tegutsedes oleks juhatuse liige ehitise müügist saadud

rahaliste vahenditega võinud täita võlausaldajate kohustused või siis investeerida

kasu saamise eesmärgil. Sellega oleks olnud välditud äriühingu maksejõuetuks

muutumine. Hageja omanikuks oleval M. G 'il oleks olnud võimalus täita kõik

äriühingu kohustused, kuid ta ei soovinud täita hageja võlakohustusi ning

08.01.2003.a. tehinguga muutis teadlikult hageja maksejõuetuks.

Kostja ja hageja vaheline tehing on kinkeiseloomuga. Kuigi AS Akto

võõrandas ehitise vabatahtlikult sõlmitud müügilepinguga, loovutas hageja vara

väärtusega 250 000 krooni 100 000 krooni eest, mistõttu sõlmitud lepingul oli

osaliselt

kinke

iseloom.

Kinkeiseloomuga

tehing

põhjustas

hageja

maksejõuetuse.

PankrS § 119 lg. 3 kohaselt tagasivõidetud tehingu alusel saadu

hävimise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul

põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise,

kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Ehitis,

asukohaga Turu 1 Tapa linn, on ehitusregistri andmetel koormatud kolmandate

isikute õigustega. Ehitis on panditud 27.03.2003.a. sõlmitud pandilepinguga OÜ-le

Helter Kaubandus ning selletõttu ei ole võimalik taastada hageja omandit

nimetatud varale. Kuna vara tagastamine ei ole võimalik, siis PankrS § 119 lg. 3

järgi peab kostja hüvitama hagejale 08.01.2003.a. tehingu alusel saadud vara

turuväärtuse. Juhindudes PankrS § 110 lg. 3 sätteist eeldatakse, et kostja teadis,

et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kostja peab hüvitama saadu

väärtuse. Saadud vara turuväärtuseks on 300 000 krooni, mida kinnitab vara

turuhinna määramise akt. Hageja palub kostjalt välja mõista rahaline hüvitis

summas 250 000 krooni.

Samuti on hagejal 08.01.2003.a. tehingust tulenevalt saamata jäänud tulu

ehitise

(angaari) rendist. Eksperthinnangu kohaselt oli perioodil 2003.a. kuni 2005.a. seda

liiki ehitiste minimaalne netoüür 10 krooni/m kuus, mis on keskmine

rendihind ehitise asukoha piirkonnas. Angaari netopinnaks on 450 m, seega

renditasu on 4 500 krooni kuus. Alates tehingu sõlmimisest 08.01.2003.a. kuni

hagiavalduse esitamiseni on hagejal saamata 36 kuu eest renditasuna summas 4

500x36=162 000 krooni, mille peab kostja hagejale hüvitama. Viidatud nõue

tuleneb PankrS § 119 lg. 1 sätestatust, mis kohustab tagastama pankrotivarasse

tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. 08.01.2003.a. tehingu alusel

saadu viljadeks ja muuks kasuks on keskmine netorendis, mida müüdud vara

rendile andmisest oleks olnud võimalik saada.

PankrS § 108 lg. 1 kohaselt pankrotiotsuse alusel muutub võlgniku vara

pankrotivaraks,

mida

kasutatakse

sihtvarana

võlausaldajate

nõuete

rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 109 sätestab

tagasivõitmise mõiste, mille lg. 1 järgi tagasivõitmisel tunnistab kohus seaduse §-

des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne

pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

PankrS § 110 lg. 1 p. 4 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli

tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik

tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja tehingu teine pool oli tema

lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma.

PankrS § 110 lg. 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta

teadis,

et

võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Tehingu toimumise

momendil olid kostja ja hageja lähikondsed. Kostjal ja hagejal oli tehingu

toimumise hetkel ühine oluline majanduslik huvi, milledest üheks oli ka hageja

vara võõrandamine kostjale madalama hinnaga, kui selle turuhind. Hageja

pankrotimenetlus algatati 04.01.2006.a., ehitise müügileping sõlmiti

08.01.2003.a., seega tehingu ja pankrotimenetluse algatamise vahele jääb vähem

kui 5 aastat. Kostja on hageja lähikondseks. Seega on seadusest tulenevalt

eeldatav, et kostja tehingu teise poolena teadis, et hageja võlgnikuna kahjustab

tehinguga võlausaldajate huve.

PankrS § 111 lg. 1 p. 2 järgi kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui

leping sõlmiti enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, s.o. ühe

aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, samuti pankrotimenetluse

algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni, kuid viie aasta jooksul enne

pankrotimenetluse algatamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui

kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega

muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu.

PankrS § 118 lg. 1 kohaselt tagasivõitmine toimub hagi esitamisega

kohtule, mille esitab võlgniku nimel haldur.

PankrS § 119 lg. 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise

korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu

alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Lg. 2 järgi paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul peab teine pool, kes tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest teadis või

pidi teadma, hüvitama ka tema süü tõttu tagasivõidetust saamata jäänud kasu,

mida

ta

oleks

võinud

saada korrapärase majandamise reegleid järgides.

PankrS § 117 lg. 2 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondne on

juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest

vastutav isik, juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10

aktsiate või osadega määratud häältest. M.G on OÜ Akto lähikondne.

Kõik loetletud lähikondsed poolena peavad hüvitama saadu väärtuse või

selle vähenemise, kui nad teadsid või pidid teadma tagasivõitmise aluseks

olevatest asjaoludest.

Seega 08.01.2003.a. ehitise müügilepingu tehingu kehtetuks tunnistamisel peab

kostja

tagastama tehingu alusel saadud ehitise asukohaga Turu 1, Tapa linnas koos

sellelt saadud viljade ja muu kasuga, samuti hüvitama saamata jäänud kasu.

Kuna 08.01.2003.a. ehitise müügitehingus lepingu esemeks olevat vara ei ole

võimalik tagastada seoses kolmandate isikute õigustega sellele varale, siis kuulub

hüvitamisele vara väärtus rahas, samuti saamata jäänud üüritulu.

Hageja palub

tunnistada kostja hageja lähikondseks, tunnistada

kehtetuks hageja ja kostja vahel 08.01.2003.a. sõlmitud ehitiste

müügileping ning mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis summas

412 000 krooni, samuti mõista kostjalt välja hageja kantud kohtukulud.

Viru Maakohtu 17.02.2006.a. määrusega OÜ Akto (pankrotis, reg.kood

10127279) hagi tagamiseks kohaldati järgmisi hagi tagamise abinõusid M G ile

kuuluva vara suhtes: 1) seati OÜ Akto (pankrotis, reg.kood 10127279) kasuks

vara käsutamise keelumärge ehitisele, asukohaga Tapa linn Turu tn. 1, mis on

registreeritud ehitisregistris koodiga nr. 108018764, 2) seati registriosas 3385431,

kinnisasjale asukohaga Tapa linn Ambla mnt. 7, 1. vabale järjekohale kohtulik

hüpoteek summas 50 000 krooni märkega kinnisasja igakordse omaniku

kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude osas 3)

seati registriosas 3317631, kinnisasjale asukohaga Vihula vald Sooserva 28, 1.

vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 150 000 krooni märkega kinnisasja

igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga

tagatud nõude osas.

Viru Maakohtu 17.02.2006.a. määrusega vabastati hageja täielikult

riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja kautsjoni maksmisest hagi tagamise

taotlemisel, samuti muude kohtukulude kandmisest tsiviilasjas nr. 2-06-3211.

II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja 29.08.2006.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista

ning esitab oma vastuväited: 1) tehing ei ole tehtud madalama hinnaga. Kui

hagiavalduse esitamisel oli ekspertarvamuse kohaselt kaarhalli väärtuseks

250 000 krooni, on sama ekspert T.K hinnanud asja uuesti ja leidnud, et kaarhalli

väärtus on 180 000 krooni. Kostja on samuti esitanud eksperthinnangu, mille

kohaselt OÜ Krausberg Kinnisvara leiab, et kaarhalli hind on 130 000 krooni. Et

kaarhalli oli suhteliselt raske müüa, siis, võttes arvesse ka müügiperioodi, tuleks

lugeda müük 100 000 krooni eest põhjendatuks. Kostja on hageja arvele tasunud

2003.a. märtsikuus 10 000 krooni ja aprillis kahe ülekandega kokku 120 000

krooni. Seega kahe kuuga kokku 130 000 krooni pärast seda, kui selgus, et

pandihind on kõrgem. Seega on hageja kostjalt saanud kokku 230 000 krooni.

Kostja pole seda raha kunagi äriühingult nõudnud.

2) tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve ja hageja ei muutunud

maksejõuetuks 08.01.2003.a. tehingu tõttu. Akto pankrotimenetlus algatati

04.01.2006.a. PankrS § 110 lg. 1 p. 3 kohaselt kui tehing tehti kolme aasta jooksul

enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult

võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik

kahjustas sellega võlausaldajate huve PankrS § 110 lg. 3 kohaselt võlgniku

lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga

teadlikult võlausaldajate huve. Kostja oli OÜ Akto juhatuse liige ning seega

lähikondne PankrS § 117 lg. 2 p. 1 järgi. Kostja kinnitab, et kaarhalli müügi tõttu

ei muutunud osaühing maksejõuetuks. Kaarhall tegutses edasi ja kaarhalli

müügist saadud rahast tasuti arveid ning toimus igapäevane majandustegevus.

3) rahalise hüvitise nõue on põhjendamatu. Hageja nõuab saamata jäänud tulu

viitega PankrS §-le 119 lg.1, mis sätestab, et „kui kohus tunnistab tehingu

tagasivõitmise

korras

kehtetuks,

on

teine

pool

kohustatud

tagastama

pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Saamata jäänud

tulu ja vili ei ole samastatavad ja nende nõuete alus on erinev. Hageja nõuab tulu,

mida oleks võinud saada kaarhalli väljarentimisel. Kuna kaarhalli oli raske mitte

ainult müüa vaid ka rentida, siis oli kaarhall antud tasuta kasutusse ning selle

eest ei saadud renti. TsÜS § 63 lg. 3 kohaselt õigusvili on tulu, mida õigustatud

isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab

õigussuhte tõttu. Seega saab viljana välja anda üksnes reaalselt saadud rendi- või

üüritulu, mitte aga rendi- või üüritulu, mida oleks võinud saada. PankrS § 119 lg.

1 ei anna alust välja nõuda saamata jäänud tulu, mistõttu sellel nõudel puudub

õiguslik alus.

4) hageja nõue on vastuoluline. Lisaks rahalise hüvitise väljamõistmisele nõuab

hageja ka müügilepingu kehtetuks tunnistamist viitega PankrS §-le 119 lg. 1.

Seega soovib hageja nii asja tagastamist kui ka hüvitist. Mõlema nõude

rahuldamine ei ole kooskõlas tagasivõitmise eesmärgiga. Ka hageja ise on viidanud

PankrS §-le 119 lg. 3, mille kohaselt tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise

või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel

võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta

teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Viidatud säte

võimaldab võõrandamistehingu kehtetuks tunnistada ja hüvitist nõuda.

III. Asja k

III. Asja kohtulik arutelu.

ohtulik arutelu.

Hageja esindaja

Hageja esindaja jääb oma hagiavalduses esitatu juurde ja nõuab seda, et

kostja tunnistataks hageja lähikondseks PankrS § 117 mõttes, hageja ja kostja

vahel 08.01.2003 sõlmitud ehitise Turu 1, Tapa müügileping tunnistataks

kehtetuks ning tunnistataks hageja omandiõigust nimetatud kinnistu osas.

Samuti palub hageja välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest viidatud ehitis,

selle teenindusmaa ja katastriüksus. Hageja esindaja selgitab, et 21.08.2006.a. on

olemas täiendav haginõue ja see on nõude aluseks. Esialgses hagis soovis hageja

raha, sest oli ekslikult arvamusel, et 2003.a. jaanuari müügilepinguga välja läinud

vara pole võimalik tagastada. Kuid takistust selle hoone tagastamiseks ei ole.

Hageja esindaja seletab, et leping sõlmiti jaanuaris 2003.a. ja omanik võib

otsustada ise, mida ta varaga teeb, kuid ta ei tohi kahjustada võlausaldajate huve.

Aga see tehing kahjustas. Hageja esindaja palub tunnistada müügitehing

kehtetuks ja vara tagasi mõista pankrotivarasse. Rahalist nõuet enam ei esita, ei

nõua enam ka hüvitist. Eksperthinnangud tõendavad, et hind oli madalam.

Tehinguga toimus võlausaldajate kahjustamine, mistõttu ehitis tuleks tagasi

nõuda pankrotivarasse. OÜ-l Akto puudusid rahad oma lepinguliste kohustuste

täitmiseks, sest pangaväljavõtetest (t.l. 141) nähtub, et kohe, kui OÜ Akto

arveldusarvele laekusid mingid rahalise vahendid, siis kohe tehti ka kohustuste

täitmiseks väljamaksed erinevatele äriühingutele ja ka maksuametile. Näiteks

17.04. on laekunud 2 150 krooni ja kohe samal päeval on tehtud ülekanne AS-le

Roolid ruumide rendi eest. Sisuliselt OÜ Akto arvel puudusid rahalised vahendid,

mis oleks seal seisnud. Pärast tehingu tegemist äriühing küll jätkas tegevust ja

deklareeris

käibenäitajaid,

kuid

tema

deklareeritud

käivetes

tulenevalt

maksuameti võlgnevus suurenes ja suurenes kohustuste hulk. Raamatupidamine,

mida esitada haldurile, puudus. Kostja on küll teinud ülekandeid OÜ arvele, kuid

hageja esindaja on seisukohal, et need on seotud igapäevase majandustegevusega

ja raha liikumine toimus lihtsalt läbi kostja. Nõudeid on kokku 300 000 eest

kolmelt võlausaldajalt. 295 000 on sellest maksuameti nõue. OÜ Akto on mingit

maksu maksuametile tasunud, kuid ebapiisavalt, sest lihtsalt raha ei olnud. Tõnu

Kuhi esitas seisukoha, et jaanuaris 2003.a. oli angaari väärtus 250 000 ( t.l. 20),

hiljem ta seda seisukohta muutis ja leidis, et selle asja väärtus oli 180 000 krooni.

Hageja jääb T K esitatud arvamuse ja summa 180 000 krooni juurde. PankrS §

119 lg. 5 ütleb, et kui teine pool teadis või pidi tehingu tegemisel teadma, et

tehing kahjustab teise võlausaldaja huve, saab ta võlgnikule üleantu eest nõuda

hüvitist üksnes pankrotivõlausaldajana ja sel juhul loetakse teise poole

hüvitisenõue tunnustatuks ja rahuldatuks samas järgus PankrS §-s 153 lg. 1 p. 3

loetletud nõuetega. Kui kohus hagi rahuldab, toimub pankrotivara müük ja kui

sellest müügist laekub sellises koguses raha, et piisab pankrotikulude katteks ja

nõuete täitmiseks, siis ülejäänud makstakse kostjale välja III rahuldamisjärgus.

Kostja esindaja advokaat K.Lind

Kostja esindaja advokaat K.Lind on seisukohal, et vaidlusaluse tehingu

tulemusel OÜ Akto maksejõuetuks ei muutunud. Samuti ei kahjustanud see

tehing võlausaldajate huve. Seda kinnitab seesama pangaväljavõte, millelt on

näha, et kõik raha, mis laekus, selle eest on tasutud arveid. Samast väljavõttest on

üheselt näha, et ainuosanik ja juhatuse liige on paigutanud äriühingusse

täiendavaid

rahalisi

vahendeid.

Kui

võrrelda

neid

makseid

tavaliste

sisemaksetega, siis on näha, et igapäevasest tegevusest niivõrd suuri summasid ei

tekkinud. See raha, mis sularahas sinna laekus, tuli sellesama kaarhalli

pantimisest, kui kostja füüsilise isikuna võttis laenu ja paigutas need summad

edasi äriühingusse. Hageja on ise selgitanud, et ehitis on panditud ja et pant on

lõppenud. On fakt, et kostja on äriühingusse raha paigutanud ja seega polegi

oluline, kas oli müügitehing või mitte. Oleks ka ebaloogiline, et kui isik teadlikult

tahaks kahjustada võlausaldajate huve, et ta siis midagi sellist ette võtaks.

Selline vastutusleping, et juhatuse liige ise peaks vastutama äriühingu võlgade

eest, puudub. Pangaväljavõttest nähtub, et sellel perioodil, kui toimus tehing, oli

makstud nii käibemaksu kui ka sotsiaalmaksu. Maksuhaldur pole teinud mingeid

täitetoiminguid. Julianuse, Eniro ja Eesti Energia nõue on selgelt tekkinud

oluliselt hiljem ja tegemist on jooksva võlgnevusega, mis oli tingitud sellest, et

2003.a. lõpus polnud inimest, kes oleks seda äriühingut juhtinud. On kolm

kinnisvara hinnangut, millest tuleneb kaks hinda 180 000 ja 130 000 krooni.

Müügihinnast on vahe suurusjärgus 30%. Kinnisvara puhul on oluline see, kui

kaua objekti müüakse. Kui oleks ehitist püütud müüa pool aastat, oleks võib-olla

saadud 130 000 või 180 000 krooni, kuid müüdi mõne kuu jooksul, mistõttu oli

hind 100 000 krooni ka täiesti põhjendatud. K arvamusele lisatud fotodest

nähtub, et kaarhall polnud heas seisus. Sellise asja ekspluatatsioonikulud oleksid

olnud ülemäära suured, ehitist oli vaja ka valvata mistõttu oli kiire müük

põhjendatud. Pealegi, oli tol hetkel Tapal ka selliseid hooneid palju. Isegi tervet

hoonet ei tahetud tasuta kasutada. Saamata jäänud tulu nõue on tegelikult kahju

hüvitamise nõue. PankrS tagasivõitmisel näeb ette, et välja saab nõuda vilja ja

muu kasu. Hageja aga nõuab potentsiaalset tulu, mida üldse oleks saanud selle

kinnisasjaga teenida. Kostja kasutas seda hoonet laona, hoidis seal sööta.

Jaekaubandus toimus hoopis teises kohas. Nõuda renditulu pinna eest, kui on

olemas tasuta kasutamise leping, pole üldse põhjust. Kostja hagi ei tunnista ja

palub jätta hagi rahuldamata, kuna tehing ei kahjustanud võlausaldajate huve

ning maksejõuetus tekkis tükk aega hiljem, mitte selle tehinguga. Tehing oli

normaalne ja kasumlik.

Kostja esindaja L.G

Kostja esindaja L.G seletab, et Tapa on vaikne koht ja on raske äri teha.

Tollal polnud kedagi, kes oleks tahtnud angaari üürilegi võtta. See, kes tasuta

võttis, see maksis ise valve eest. Kostja proovis angaari müüa, ajalehes

„Privaatinfo“ avaldati kuulutus. Müügihind oli reaalne, G ei teinud mingit kahju

firmale ja kõik oli tehtud seaduse järgi. Hageja isegi on kohtuväliselt väitnud, et

samasugune angaar on müüdud 100 000 krooniga. See näitab, et hind oli reaalne.

K Kinnisvara on teinud analüüsi konkreetse objekti pinnal ( t.l. 101-106). M.G ise

sõitis ära Ameerikasse 29.02.2004.a.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus tuvastas, et pooltel puudub vaidlus selles, et M.G OÜ Akto juhatuse

liikmena on juriidilisest isikust võlgniku OÜ Akto lähikondne PankrS § 117 lg. 2 p.

1 tähenduses. Seda kinnitab kostja oma kirjalikus vastuses ja poolte esindajad

kohtuistungil.

Kohtuistungil

hageja

esindaja

loobub

hüvitise

nõudest,

soovib

tagasivõitmise korras ainult tehingu kehtetuks tunnistamist ja vara tagastamist.

Tagasivõitmise mõiste sätestab PankrS § 109, mille lg. 1 järgi

tagasivõitmisel tunnistab kohus seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel

kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis

kahjustab võlausaldajate huve.

Kuna lähikondsuse üle vaidlust pole ja sellega on olemas ka seadusest

tulenev eeldus, et kostja teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga teadlikult

võlausaldajate huve, siis jääb kohtul hinnata ainult asjaolu, kas tehinguga

kahjustati võlausaldajate huve.

Kaarhalli müügileping sõlmiti 08.01.2003.a., hageja pankrotimenetlus

algatati 04.01.2006.a. Seega tehti tehing kolme aasta jooksul enne

pankrotimenetluse algatamist. Tehingu tagasivõitmise ammendavad üldalused

sätestab PankrS § 110, mille lg. 1 p. 3 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks

tehingu, mis on tehtud kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja

võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool

teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Sama

paragrahvi lg. 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et

võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.

Kohtuistungil selgus, et pankrotimenetluses on nõude esitanud kolm

võlausaldajat, kusjuures vaid Maksu- ja Tolliamet on teatanud nõudest

osaühingu sundlõpetamise teate avaldamisel. OÜ Akto pankrotimenetluse

algatamise määrusest nähtub, et likvideerija on esitanud pankrotiavalduse, sest

võlgnikul on maksuvõlgnevus 293 891 krooni, kuid vara puudub.

Kohus leidis, et õige on kostja vastuväide, et tehing ei kahjustanud

võlausaldajate huve, sest selle tehingu tulemusena äriühing ei muutunud

maksujõuetuks. Maksejõuetuse põhjustamiseks tuleks lugeda maksevõime olulist

vähenemist või enda maksejõuetuks muutmist vara hävitamise, rikkumise,

raiskamise või põhjendamatu kinkimise, loovutamise, välismaale paigutamise,

põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või

ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et

olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada

võlausaldajate huve. Selliseid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtule esitatud

pangakontode väljavõtted väljendavad äriühingu tegevuse jätkumist ka pärast

tehingu

tegemist.

Et

ostuhind

on

kostja

poolt

tasutud

ja

äriühingu

majandustegevus jätkus, väljendub pangakontol raha liikumine ja L.G i selgitus

ning pooltevaheline ostu-müügileping, millest nähtub, et müügihind tasuti kahes

osas. Maksedokumentide andmed kajastuvad lepingus. Pangaväljavõttest nähtub,

et sellel perioodil, kui toimus tehing, oli makstud nii käibemaksu kui ka

sotsiaalmaksu ja tasutud arved Eesti Energiale. Maksuhaldur pole teinud mingeid

täitetoiminguid. Järelikult pole põhjust rääkida maksuameti kui võlausaldaja

huvide teadlikult kahjustamisest. Tuvastatuga on ümber lükatud ka hageja viide

tehingule kui kinkelepingule PankrS § 111 lg. 1 p. 2 järgi, sest võlgnik oli tehingu

tegemise (kinkimise) ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise

tõttu. Poolte teada kahe teise võlausaldaja nõuded on tekkinud oluliselt hiljem,

2003.a. lõpus, mil polnud enam isikut, kes oleks äriühingut juhtinud.

Kohtus ei leidnud tõendamist, et tehinguga oleks kahjustatud võlausaldajate

huve, mistõttu jääb hagi rahuldamata. PankrS § 119 lg. 1 kohaselt, kui kohus

tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud

tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.

Saamata jäänud tulu tagasi võita pole võimalik. See, et tegemist oleks kostja süü

tõttu saamata jäänud kasuga, mida oleks võinud saada korrapärase majandamise

reegleid järgides, tuvastamist ei leidnud. L.G ’i selgitusest tuleneb, et kaarhalli oli

vastava nõudluse puudumise tõttu võimatu rendile anda, tasuta kasutusse

andmine oli põhjendatud, sest kasutaja tasus valvekulusid. Pandileping sõlmiti

27.03.2003.a. äriühinguga OÜ Helter Kaubandus ja tasuta kasutusele andmise

leping alles 01.12.2003.a. Mõlemad lepingud on sõlmitud kostja kui ehitise uue

omaniku ehk kostja poolt. Pant ei olnud pangale, mistõttu pandi suurus sõltus

poolte kokkuleppest. Selletõttu pandilepingus summa 250 000 krooni nimetamine

ei ole samastatav kaarhalli tegeliku hinnaga sel ajal. Hinnates poolte esitatud

arvamusi ehitise hinna kohta, leidis kohus, et lähtuda saaks OÜ Krausberg

Kinnisvara hinnangust, kuivõrd tegemist on vara väärtuse hindamise põhjalikuma

käsitlusega. T.K on eriaegadel väljendanud hinnangut, et vara väärtus oli 250 000

krooni, hiljem seda muutnud ja hinnanud vara väärtuseks 180 000 krooni. Sellest

võib järeldada, et uute asjaolude ilmnemisel võiks sama hindaja arvates hind

alaneda veelgi, näiteks 70 000 krooni võrra, mis olekski lähedane kaarhalli

tegeliku müügihinnaga, milleks oli 100 000 krooni. Kuna pole tõendatud, et

võlgniku maksejõuetuse põhjustas 08.01.2003.a. müügitehing, polegi oluline, kas

vara müüdi 100 000 või 130 000 krooni eest. Hageja esindaja ei selgitanud,

millisele seadusele tugineb tema viide, nagu saaks maksevõimet väljendada raha

olemasoluga pangakontol või et maksejõuetuse näitaja on see, kui raha laekumisel

hakatakse arveid tasuma. Järelikult tuleb hageja esindaja selline seisukoht jätta

tähelepanuta.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti

Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab

teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised

kulud.

TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu

tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hagejale

kui pankrotis äriühingule on osutatud riigi õigusabi ja ta on määrusega

vabastatud riigilõivu ja hagi tagamisel kautsjoni tasumisest. Määrust ei ole

vaidlustatud.

Kostja õigusabikulu on 7 080 krooni ja on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4

sätestatud kohtuvälise kuluna.

TsMS § 162 lg. 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt

poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõige või ebamõistlik. Kohus leiab, et

kostja õigusabikulud jäävad kostja enda kanda, sest selle summa väljamõistmine

pankrotis olevalt äriühingult on ebamõistlik, sest pole täidetav.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 386 lg. 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui

hagi jääb rahuldamata.

Kohus kohaldas PankrS §-de 109-110 sätteid ning juhindus TsMS § 144, §

147, § 162, § 175 lg. 1, § 386 lg. 4, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 18. veebruaril 2008.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega,

kusjuures Viru Ringkonnakohus 09.01.2008.a otsustas:

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30.11.2006.a otsus

muutmata.

Nooremreferent I.Golubev

2-06-3211/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text