2-06-25498/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Resolutsioon Avaldus rahuldada.

Seada A S (IK xxx) üle piiratud teovõime tõttu eestkoste kuni 30. novembrini 2009.a ning määrata tema eestkostjaks G U (IK xxx), kellele anda esindusõigus eestkostetava A S suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

A S ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab A S hääleõiguse.

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi I G taotlus.

Määrata Ida-Viru Advokaadibüroo vandeadvokaadi vanemabile I G `le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 1463,20 (üks tuhat nelisada kuuskümmend kolm) krooni 20 senti.

Saata määrus riigi õigusabi tasu väljamaksmise korraldamise osas Eesti Advokatuurile. Kohtuasja number 2-06-25498 Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi G avaldus A S’le eestkostja määramiseks Menetlustoiming Eestkostja määramine / Õigusabikulude hüvitamine Kohtuistungi toimumise aeg 21. november 2006.a.

Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku esindaja:

Puudutatud isik

G U (IK xxx, elukoht:xxx )

A S ( IK xxx, elukoht xxx)

Vandeadvokaadi vanemabi I G

Z V (IK xxx, elukoht xxx)

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

G U esitas Viru Maakohtule avalduse eestkostja määramiseks tema emale A S. Avalduse kohaselt on A S põdenud kolm ajuinfarkti, ta ei saa iseseisvalt eluga hakkama, kuna on lamav voodihaige, kes ei liigu, ei söö iseseisvalt, kõne puudub. Alates 12.07.2004.a. omab A S sügava puude astet. A S ei ole võimeline iseseisvalt mingeid tehinguid tegema ning ei tule ta toime iseseisva eluga.

Avaldaja palub end määrata A S eestkostjaks.

Kohus määras A S suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna puudusid andmed tema vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis A S suhtes teostati 13.10.2006.a. Ahtme Haigla ekspertarstide poolt.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil avaldaja kinnitas, et ta soovib olla oma emale A S ’ile eestkostjaks. Avaldaja seletuste kohaselt ei ole ema võimeline enda eest hoolitsema ega ka mingeid tehinguid teostama. Samas oleks vaja ema pensioni kätte saada.

Puudutatud isikavaldaja G U õde- Z V toetas avaldust ja palus määrata A S eestkostjaks avaldaja G U.

Puudutatud isiku A S esindaja avaldusele vastuväiteid ei esitanud.

Puudutatud isiku esindaja I G esitas kohtule taotluse advokaaditasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus advokaadil kohtulikuks tsiviilasja kohtulikuks ettevalmistamiseks, tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemiseks kokku 1240.-, millele lisandub käibemaks 223.20 krooni. Koos käibemaksuga moodustab advokaadi tasu 1463,20 krooni.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist /tl. 28-29/ nähtub, et A S’il esinevad aju vereringe häired jämedate liikumis-ja psüühiliste häiretega, mis väljenduvad psüühilise tegevuse praktilises puudumises, seetõttu ei ole ta võimeline mõistma oma tegusid, andma aru oma tegudest ja neid juhtima ning teda tuleb pidada teovõimetuks. A S kohtupoolne ära-kuulamine võib põhjustada isiku tervisele kahjulikke tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 17.10.2006.a. määrusega oli A S’ile määratud esindajaks advokaat riigi arvel.

Vastavalt TsMS § 523 kohtu korraldusel kogub ja esitab eestkostet vajava isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Vallavõi linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta.

Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamuse kohaselt /tl 39/ võib G U olla A S eeskostjaks.

Vastavalt TsMS § 524 lg 5 lg 1 kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad eksperdiarvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Kohus on tuvastanud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti alusel /tl 29/, et A S ’i kohtupoolne ärakuulamine võib põhjustada isiku tervisele kahjulikke tagajärgi. Ka A S esindaja arvates on tema isiklik ärakuulamine võimatu. Nimetatud asjaolude alusel kohus leiab, et ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama.

TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Avaldaja, kes on A S ’i tütar, taotleb enda määramist oma ema eestkostjaks ja on sellega nõus.

TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Eeltoodu alusel kohus määrab A S eestkostjaks G U kuni 30.11.2009.a..a, seejärel kuulub otsustamisele eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kuna kohus seab eestkoste A S’i kõigi asjade ajamiseks, tuleb A S’il keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 21 kohaselt riigi õigusabi tasu on advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Riigi õigusabi kulud on vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on kandnud seoses advokaadi poolt riigi õigusabi osutamisega. RÕAS § 31 lg 3 kohaselt õigusabi osutamise eest makstav tasu korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab justiitsminister määrusega. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes Riigi õigusabi seaduse § 21, § 24, § 25, TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse ja taotluse.

Kohtunik Viktor Brügel