2-06-10437/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-10437 Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg

21. november 2006. a Kohtuasi

O. K. hagi K. K. vastu elatise nõudes lapsele Menetlusosalised Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

O. K. (IK…; elukoht: …)

Vandeadvokaat K.K.

K. K. (IK…; elukoht: …)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista kostjalt K. K. hageja O. K. kasuks elatis alates 03.05.2005. a igakuise elatusrahana 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni alaealise tütre V.K. (IK …) ülalpidamiseks kuni V. K. täisealisuseni s.o. ... a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja õigusabikulud 75% ulatuses kostja kanda.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

1. 03.05.2006. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes lapsele. Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus … kuni ... a. Abielust sündis ... a tütar V. K. Laps on hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt ei toeta. Hageja taotleb elatise väljamõistmist summas 1 800 krooni.

II Nõude suurendamine

2. Hageja suurendas 04.09.2006. a kohtule esitatud avalduses elatise suurust 3 000 kroonini.

III Kostja seisukoht

3. Kohtuistungil 26.09.2006. a kostja selgitas, et tal puudub võimalus maksta elatist hageja poolt soovitud ulatuses. Kostja tunnistas, et ta ei ole lapse ülalpidamiskohustust pärast abielulahutust täitnud, hageja loobus elatisest lapsele, mistõttu kostja ei maksnudki lapsele elatist. Kostja teenib ühes kalendrikuus 5 000 krooni ning tal on lisaks tütar V. ka teine ülalpeetav, ... a sündinud poeg K. K. Kostja oli nõus maksma elatist seadusega sätestatud miinimumsumma ulatuses (käesoleval ajal 1 500 krooni).

IV Arvestus lapse vajaduste kohta

4. Hageja esitas 27.10.2006. a kohtule arvestuse lapse ülalpidamiseks kuluvate vahendite kohta, mille kohaselt V. ülalpidamiseks kulub ühes kalendrikuus keskmiselt 3 677,50 krooni.

V Kohtuistung

5. Hageja taotles elatise väljamõistmist igakuise elatusrahana summas 2 200 krooni tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi kohtule esitamist. Hageja selgitas, et peale elatiselt tulumaksu mahaarvamist jääks sellisel juhul hagejale puhtalt kätte 1 800 krooni. Kostja on suuteline elatist maksma, tema varaline seis võimaldab seda teha.

6. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

VI Kohtu põhjendused

7. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.

8. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

9. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

10. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS §

61 lg 2).

11. Hageja taotles kohtule esitatud esialgses hagis elatise väljamõistmist summas 1 800 krooni, 04.9.2006. a avalduses 3 000 krooni, kohtuistungil 26.09.2006. a oli hageja nõus elatisega 1 800 krooni, kuid taotles elatise väljamõistmist tagantjärgi 1 aasta enne hagi esitamist kohtule. Kohtuistungil 21.11.2006. a taotles hageja elatise väljamõistmist summas

2 200 krooni, millisest summast hagejale jääks puhtalt kätte 1 800 krooni.

12. Kohtule esitatud arvestusest (tl 41) nähtub, et lapse keskmine ühe kuu vajadus ülalpidamiskulude katmisel on 3 677 krooni. Pool nimetatud summast, ehk ühe lapsevanema osa sellest moodustab ca 1 840 krooni.

13. Hageja palgatõendi kohaselt (tl 7) on hageja keskmine brutopalk ca 5 700 krooni. Kostja palgatõendi kohaselt (tl 45) on kostja keskmine brutopalk ca 6 400 krooni.

14. Hagejal on üks ülalpeetav: tütar V. (7. aastane), kostjal on kaks ülalpeetavat: tütar V. (7. aastane) ja poeg K. (4. kuune, tl 30).

15. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 7-13 aastat on linnalapse ülalpidamiskulud 2181 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Kohtupraktikas on nimetatud uurimistööd ka kasutatud (vt nt riigikohtu 09.03.2005. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-7-05; http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-7-05).

16. PkS § 61 lg 4 kohaselt, mis kehtib alates 14.05.2004. a, ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006. aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3

000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni.

17. Kohus leiab, et elatise suuruseks on mõistlik määrata 1 800 krooni. Nimetatud summa ei ole liialt väike ega ka ülemäära suur. Kohus arvestab, et kostjal on lisaks poolte ühisele lapsele veel üks ülalpeetav ning ka poolte igakuise kindla sissetuleku suurusega. Elatise väljamõistmisel aasta enne hagi esitamist kaasneb kostjal lisaks kohustus maksta elatist ühekordses summas 34 200 krooni (12 + 6 x 1 800).

18. Elatis kuulub väljamõistmisele PkS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt alates 03.05.2005. a.

VII Kohtu selgitused

19. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).

20. Kostja poolt kuulub tasumisele elatis perioodil mai 2005. a kuni aprill 2006. a kogusummas 21 600 krooni, perioodil mai 2006. a kuni november 2006. a 12 600 krooni ning alates detsembrist 2006. a kuulub tasumisele igas kalendrikuus 1 800 krooni.

VIII Menetluskulude jaotus

21. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kostja peab hüvitama hageja õigusabikulud 75% ulatuses.

Kohtunik