3-05-1060/16 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1060 Haldusasi L.L kaebused asjaolude tuvastamiseks ning 650 000 krooni suuruse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23.08.2006 ja 12.09.2006 määrused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.L määruskaebused

RESOLUTSIOON

Jätta L.L määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23. augusti 2006 ja

12. septembri 2006 määrused muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. L 10.11.2005 halduskohtule esitatud kaebustes paluti: „1) tunnistada M. S väljaregistreerimist aadressil Tallinn, x avalik-õigusliku suhe puudumist; 2) tunnistada sotsiaaltöötaja toimingud M. S ja L. L suhtes õigusvastaseks; 3) tunnistada M. S avaldusel 16.09.1999 Kristiine LOV avaliku-õigusliku suhe puudumist; 4) tunnistada sotsiaalhoolekande seaduse § 9-i sätestatud õigus kohaliku omavalitsusele teovõimetu isikute suhtes kohaldada teenuseid õigusvastasust ja saata seaduse muutmiseks EV valitsusele uueks läbivaatamiseks; 5) hüvitada M. S 300 000 krooni ebaseadusliku väljaregistreerimise eest aadressil Tallinn, x; 6) hüvitada kaebajale 150 000 krooni eestkostjaõiguste rikkumise eest; 7) välja mõista L. L kasuks eestkostja õiguste rikkumise eest ja ettenägemata kulude eest 200 000 krooni; 8) välja mõista M. S tekitatud kahju 300 000 krooni“.

2. Tallinna Halduskohtu 23.03.2006 ja 29.06.2006 määrustega jäeti kaebused taotluste arusaamatuse tõttu käiguta ning selgitati tuvastamiseja kahju hüvitamise taotlusele esitatavaid nõudeid ja tähtaegsust. Muuhulgas märgiti 23.03.2006 määruses, et riigivastutuse seaduse (RVS) järgi tuli kahju hüvitamise nõue esitada kohtule hiljemalt 01.01.2005. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, tuleb kaebajal tõendada kaebuse tähtaegsust või taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, näidates ära tähtaja möödalaskmise tinginud asjaolud.

3-05-1060 2(5) 29.06.2006 määruses kohustati kaebajat esitama kohtule muuhulgas ka kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjused.

18.05.2006 ja 02.08.2006 kohtule saabunud vastustes kaebaja taotlusi ei täpsustanud. Kaebaja palus ennistada tähtaja, kui kohus leiab, et see on mööda lastud, kuid ei märkinud ühtegi tähtaja möödalaskmise põhjust.

3. Tallinna Halduskohtu 23.08.2006 määruse p-ga 1 tagastati puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu kaebused osas, milles taotleti avalik-õigusliku suhte puudumise tuvastamist; p-ga 2 tagastati halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu kaebus taotluse osas “tunnistada sotsiaalhoolekande seaduse §-i 9 sätestatud õigus kohaliku omavalitsusele teovõimetu isikute suhtes kohaldada teenuseid õigusvastavust ja saata seaduse muutmiseks EV valitsusele uueks läbivaatamiseks“; p-ga 3) võeti menetlusse taotlus kahju hüvitamiseks summas 650 000 krooni.

1) Kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi avalik-õiguslike suhete puudumise tuvastamise taotluste osas ja taotlused on jätkuvalt ebaselged. Seetõttu ei saa kohus nimetatud taotlusi menetlusse võtta ja tagastab need HKMS § 11 lg 3 alusel.

2) Taotlus “tuvastada sotsiaalhoolekande seaduse § 9 sätestatud õigus kohaliku omavalitsusele teovõimetu isikute suhtes kohaldada teenuseid õigusvastasust ja saata seaduse muutmiseks EV valitsusele uueks läbivaatamiseks“ ei kuulu halduskohtu pädevuse. Halduskohus ei teosta abstraktset normikontrolli ega esita valitsusele eelnõusid seaduse muutmiseks.

3) Kohus formuleeris kaebusi tõlgendades kaebaja nõueteks hüvitada varaline kahju, mis tekitati kaebaja ema väljaregistreerimisega eluruumist ja hooldekodusse paigutamisega kaebajale kaasnevate kulutuste näol ja mittevaraline kahju, mis tekitati samade toimingutega, kokku summas 650 000 krooni. Kaebuse kohaselt olid toimingud õigusvastased, kuna kaebaja oli määratud ema eeskostjaks ja toimingud sooritati ilma temalt nõusolekut küsimata. Kuna kaebaja ei ole välja toonud muud põhjendatud huvi eelnimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks peale kahju hüvitamise, puudub vajadus käsitleda õigusvastasuse tuvastamise taotlusi eraldiseisvatena (tuvastada nende õigusvastasus kohtuotsuse resolutiivosas) ja kohus luges need taotlused hõlmatuks kahju hüvitamise taotlustega.

Kuna toimingud, mille tõttu kaebajale väidetavalt kahju tekitati sooritati 1999 ja kaebuse materjalidest nähtuvalt oli kaebaja nendest teadlik juba 1999. a (06.10.1999 avaldus sotsiaalja tervishoiuametile), oli nimetatud toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks võimalik esitada kaebust halduskohtule kuni 01.01.2005, kaebused on esitatud 10.11.2005. Kaebaja märkis 02.08.2006 vastuses, et ta sai kahju tekitanud toimingutest teada 2003. a ja leidis, et kaebused on esitatud tähtaegselt. HKMS § 12 lg 3 kohaselt lahendab halduskohus kaebuse tähtaegsuse küsimuse eelmenetluses pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist.

Sama sätte alusel kuulub mittetähtaegselt esitatud kaebuses või kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise korral menetlus määrusega lõpetamisele.

4. Kristiine Linnaosa Valitsus leidis 05.09.2006 vastuses 23.08.2006 määrusele, et kaebaja oli teadlik ema väljakirjutamisest juba 21.09.2001, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on esitatud selleks sätestatud tähtaega ületades, ning taotles asjas menetluse lõpetamist.

5. 06.09.2006 esitas L. L halduskohtu 23.08.2006 määruse peale määruskaebuse.

6. Tallinna Halduskohtu 12.09.2006 määrusega lõpetati menetlus L. L kaebuses 650 000 krooni varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 12 lg 3 alusel. HKMS § 12 lg 3 kolmas lause näeb ette, et kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, lõpetab kohus määrusega asja menetluse.

3-05-1060 3(5) Kohus märkis, et kaebaja ei taotle halduskohtule 10.11.2005 esitatud kaebuse tähtaja ennistamist, vaid leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kohus leidis, et kaebuse tähtaegsuse osas kuuluvad kohaldamisele RVS sätted. Kuna väidetava kahju tekitanud toimingud (väljaregistreerimine ja hooldekodusse paigutamine) olid sooritatud enne RVS kehtima hakkamist (01.01.2002), tuleb kahjunõude tähtajale kohaldada RVS § 31 lgt 2, mille kohaselt enne riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võis kaebaja esitada taotluse mitte hiljem kui kolme aasta jooksul selle seaduse jõustumisest. Seega tuli kaebus esitada enne 01.01.2005. Nähtuvalt kaebaja poolt 06.10.1999 ja 08.12.1999 kirjutatud kaebustest Tallinna sotsiaalja tervishoiu ametile oli kaebaja märgitud ajal teadlik oma ema M. S väljakirjutamisest tema kasutuses olnud eluruumist. 06.10.1999 kaebusest nähtuvalt oli kaebaja teadlik ka oma ema paigutamisest Aa hooldekodusse. Kaebus on 10.11.2005 esitatud tähtaja rikkumisega ja menetlus asjas kuulub lõpetamisele.

7. Tallinna Halduskohtu 27.10.2006 määrusega jäeti L. L 06.09.2006 määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule.

8. 03.11.2006 esitas L. L halduskohtu 12.09.2006 määruse peale määruskaebuse.

9. Tallinna Halduskohtu 14.11.2006 määrusega jäeti L. L 03.11.2006 määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

10. L. L määruskaebustes paluti tühistada määrused ja saata asi läbivaatamiseks samale kohtule. Esimese määruskaebuse kohaselt esitati kaebus toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja ei mõista, kuidas kohus menetleb asja, kui ta ei tea, mille eest kahju nõutakse. Kui kohus saab ilma toimingute hindamiseta kahjunõude rahuldada, ei ole kaebajal pretensioone. HKMS § 9 lg 6 alusel võib kaebuse avalik-õiguslik suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Sotsiaaltöötajate õigusvastane toiming kaebaja suhtes ilmneb võltsitud avalduse esitamises teovõimetu M. S nimel Kristiine LOV elanikeregistri osakonda kaebaja teadmata. Kristiine LOV elanikeregistri ametniku abiga registreeriti M. S välja korterist x ja saadeti väheelamiskõlbulikku Aa hooldekodusse, ilma, et oleks tehtud mingit teadet läbiviidud toimingute kohta. Sotsiaaltöötaja M. T omandas kaebaja asemel M. S passi Kodakondsusja Migratsiooniametist suvel 1999. Kaebaja soovib, et oleks algatatud Riigikohtu põhiseaduslikku järelevalve menetlus sotsiaalhoolekande seaduse §-i 19 lg 1 ja 2 kohta. Selleks, et piirata Tallinna linnasekretäri ja kohaliku omavalitsuse omavoli ning sotsiaaltöötajate dokumentide võltsimisest isikute suhtes, on vaja Vabariigi Valitsuse juures moodustada komisjon, kes otsustaks teovõime piiramise või teovõimetuse tunnistamise isikute suhtes, kellel puuduvad sugulased.

Teises määruskaebuses leiti, et kohus venitab pahatahtlikult aega ja provotseerib olukorda, et sotsiaaltöötajad toimivad eakate suhtes häbematult. Kohtu väide, et kaebaja oli 21.09.1999 teadlik M. S väljakirjutamisest, on ümber lükatav sotsiaaltöötajate kirjadega sotsiaalja tervishoiuametile, milles nad väitsid, et kaebajaga ei ole võimalik kokku saada. Registriosakonna andmetega sai kaebaja tutvuda novembris 2003 kui Tallinna linn algatas protsessi tema vastu. Kaebajale oli keelatud halduskohtusse pöördumine alates 2002 kuni 2004 lõpuni ehk enne 01.01.2005. Kahjunõude tähtaja suhtes peab kohus lähtuma HKMS § 9 lg-st 4, mitte aga RVS-st.

3-05-1060 4(5)

11. Kristiine Linnaosa Valitsus palus jätta määruskaebused rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Määruskaebuste väited ei anna alust halduskohtu määruste tühistamiseks ja kaebuste halduskohtule läbivaatamiseks saatmiseks.

13. Halduskohus on HKMS § 11 lg 1 kohaselt kontrollinud asja kohtuliku ettevalmistamise käigus kaebuse vastavust seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv. Kuna 10.11.2005 esitatud kaebustes oli kõrvaldatavaid puudusi, jättis kohus HKMS § 11 lg 2 alusel kaebused õigesti korduvalt käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

HKMS § 11 lg 3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui kaebuse esitaja ei ole halduskohtu poolt määratud tähtajaks oma kaebuses puudusi kõrvaldanud. Halduskohus on jätnud kaebused korduvalt käiguta ja andnud tähtaja kaebustes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid kaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud kaebuste puudusi avalik-õiguslike suhete puudumise tuvastamise taotluste osas ja esitatud kujul ei ole need taotlused menetletavad.

14. Halduskohus on tagastanud õigesti ka kaebuse osas, milles paluti tunnistada õigusvastaseks sotsiaalhoolekande seaduse § 9-s sätestatud kohaliku omavalitsuse õigus kohaldada teovõimetute isikute suhtes teenuseid ja saata seadus muutmiseks Vabariigi Valitsusele. Samuti ei saa halduskohus kaebaja taotlusel algatada põhiseaduslikku järelevalvet sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 ja 2 kohta. Halduskohus märkis õigesti, et halduskohus ei teosta abstraktset normikontrolli ega esita valitsusele eelnõusid seaduse muutmiseks. Kohus saab algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet vaid siis, kui vaidlustatud õigusakt on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Säte, mille põhiseaduspärasust põhiseaduslikkuse järelevalve kohus kontrollib, peab olema kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega (vt Riigikohtu üldkogu 22.12.2000 otsus asjas nr 3-4-1-10- 100, p 10).

15. Halduskohus ei ole asjaga pahatahtlikult venitanud. Halduskohus saab otsustada kaebuse tähtaegsuse üle alles siis, kui on pärast asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamist teinud asja menetlusse võtmise määruse (HKMS § 11 lg 9) ja HKMS § 12 lg 3 alusel saanud eelmenetluses teistelt menetlusosalistelt arvamuse kaebuse tähtaegsuse ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta.

16. Kohus on formuleerinud kaebusi tõlgendades kaebus esitaja nõueteks hüvitada varaline kahju, mis tekitati kaebaja ema väljaregistreerimisega eluruumist ja hooldekodusse paigutamisega kaebajale kaasnevate kulutuste näol ja mittevaraline kahju, mis tekitati samade toimingutega, kokku summas 650 000 krooni. Kuna kahju hüvitamise nõue eeldab väidetavalt kahju tekitanud toimingute õigusvastasuse tuvastamist, siis on toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõue hõlmatud kahju hüvitamise nõudega. Seetõttu piisab antud juhul kahju hüvitamise nõude tähtaegsuse küsimuse lahendamisest.

17. 01.01.2002 jõustunud RVS §-dest 17 lg 1 ja 1 lg 1 tuleneb, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju hüvitamiseks haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Sama seaduse § 17 lg 3 järgi tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu

3-05-1060 5(5) kahjust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Riigivastutuse seaduse rakendussätete § 31 lg 2 järgi võib enne riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse või kaebuse esitada enne riigivastutuse seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul (hagi aegumise tähtaeg 10 aastat), kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul riigivastutuse seaduse jõustumisest arvates (so kuni 01.01.2005). Seega tuleb enne riigivastutuse seaduse jõustumist kulgema hakanud kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja kindlaksmääramiseks lähtuda enne riigivastutuse seaduse jõustumist kehtinud normidest ja see tähtaeg lõpeb varem kehtinud regulatsioonist tuleneval ajal (kuid mitte hiljem kui 01.01.2005).

18. Tuginedes kaebuse esitaja poolt 06.10.1999 Tallinna Sotsiaalja Tervishoiu Ametile adresseeritud kaebusele (käesoleva haldusasja juurde liidetud haldusasjas nr 3-05-1063 toimiku lk 9) tuvastas halduskohus õigesti, et kaebuse esitaja oli juba 06.10.1999 teadlik toimingutest, millega väidetavalt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist ta 10.11.2005 halduskohtule esitatud kaebustes taotleb. Kaebuse esitaja väitel oli tal keelatud halduskohtusse pöördumine aastatel 2002 kuni 2004. Kaebuse esitaja ei ole aga senini põhjendanud ega esitanud tõendeid asjaolude kohta, mis takistasid tal kahju hüvitamise nõude esitamist ajavahemikus 06.10.1999 kuni 2002. aastani.

Seega on halduskohus kahju hüvitamise taotluste tähtaegsuse kontrollimisel lähtunud õigesti riigivastutuse seaduse sätetest ning lõpetanud HKMS § 12 lg 3 alusel menetluse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes.

Viivi Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma