Legislator Case Law & Legislation
2-06-26453/4 AI generated

2-06-26453/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-06-26453/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-06-26453/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
late recusal request untimely notification of defects late petition for revision breach of cooperation duty late submission of grounds filing deadline
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

Välja mõista L. N. AS EMT kasuks võlgnevus 3 446 (kolm tuhat nelisada nelikümmend kuus) krooni 23 senti, millest põhivõlg on 1 723,12 krooni ja viivis 1 723,11 krooni.

Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuasja number 2-06-26453 Kohtuistungi toimumise aeg Lihtmenetlus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AS EMT hagi L. N. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindajad:

Kostja:

AS EMT (RK…; asukoht: Valge tn 16, 19095 Tallinn)

R. R. (IK…), H. P. (IK…), volikirja alusel; Lindorff Eesti AS

L. N. (IK…; elukoht: …)

2

HAGIAVALDUS

1. 28.09.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja AS EMT ja kostja L. N. 25.09.2002. a liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr B02113175313, B02102989254, V02102883174, B02092820460 kokku summas 1 792,50 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg 1 723,12 krooni, mis on hagi esitamise seisuga tasumata. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks, kuid kostja võlga ei tasunud. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 15.09.2006. a, kostja on olnud viivituses 1 344 päeva ning viivisevõlg on 3 467,52 krooni. Hageja vähendab viivist ning taotleb viivise väljamõistmist põhivõlast väiksemas summas – 1 723,11 krooni. Nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 94. Hageja taotleb menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist, hageja menetluskulud on hagi esitamisel makstud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 585,86 krooni.

KOSTJA VASTUS

2. 12.10.2006. a esitatud vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teatas kohtule, et hagile lisatud arvetest nähtub, et need pärinevad 2002. aastast ja nende tasumise tähtaeg oli samuti 2002. aastal. Mingeid hilisemaid arveid ega muid teatisi pole kostja saanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi on nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning kostja taotleb aegumise kohaldamist.

HAGEJA SEISUKOHT

3. Hageja leiab, et kostja tugineb aegumisele, kuid asjakohatult. Alates 01.07.2002. a kehtima hakanud TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, kuid kostja on jätnud tähelepanuta TsÜS § 146 lg 4, mille kohaselt on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused, milles on kindlaks määratud poolte õigused ja kohustused ning mida osapooled kohustusid lepingule alla kirjutades täitma. Üldtingimuste punkti 3.2.5 kohaselt kohustus kostja teavitama hagejat aadressi või muude andmete muutumisest, hageja saatis arved ja meeldetuletuse hageja aadressile … ning Üldtingimuste punkti 3.4 kohaselt tuleb lugeda dokumendid kostja poolt kättesaaduks. Arve mittekättesaamine ei vabastanud kostjat tasumise kohustusest vastavalt Üldtingimuste punktile 5.11. Hageja on seisukohal, et arvete mittetasumine on kohustuste tahtlik rikkumine ning sellest tulenevalt tuleb vastavalt TsÜS § 146 lg 4 kohaldada 10-aastast nõude aegumistähtaega. Lepingulisest suhtest tekkinud rahalise kohustuse rikkumine on üldjuhul tahtlik rikkumine. Arvete, meeldetuletuste ja muu sellesarnase kättesaamine ei ole

3 oluline, sest iga teovõimeline isik teab, et temale osutatud teenuste eest tuleb tasuda. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud.

MENETLUSE KÄIK

4. 30.10.2006. a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi lihtmenetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 17.11.2006. a. Menetlusosalised kohtule uusi avaldusi ega dokumente ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Kostja ainsaks vastuväiteks hagile on nõude aegumisega seonduv, nimelt, et maksmata arved pärinevad 2002. aastast, maksete tähtaeg oli samuti 2002. aastal ning kostja ei ole saanud hilisemaid arveid ega teatisi, mistõttu tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg 1 sätestatud nõude aegumist, mis on kolm aastat.

7. Kohus ei nõustu kostjaga, et käesolevas asjas tuleks kohaldada nõude aegumistähtaega TsÜS § 146 lg 1 alusel. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.

7.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

7.2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja AS EMT vahel on 25.09.2002. a sõlmitud liitumisleping, mille alusel AS EMT osutas kostjale mobiilside teenuseid (tl 12-13). Oma allkirjadega lepingul kinnitasid lepingu pooled muuhulgas, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks osaks oleva EMT teenuste kasutamise Üldtingimusi. Üldtingimuste 3. peatükis (tl 21) on loetletud kliendi (kostja) kohustused, kus punktidest 3.2.1 ja 3.1.2 tuleneb kostjale kohustus täita lepingut ja tasuda õigeaegselt teenuste arveid vastavalt Üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale, mida omakorda reguleerib Üldtingimuste 5. peatükk (Arvelduste kord, tl 22-23). Punkt 5.9 kohustas kostjat tasuma talle osutatud teenuste eest esitatud arve arvel märgitud maksetähtajal ning arve loetakse tasutuks, kui kogu arvel esitatud summa on EMT-le laekunud. Punkt 5.11 sätestab, et klient ei vabane teenuse eest tasumise kohustusest, kui ta ei ole EMT poolt väljastatud arvet kätte saanud ning klient on koheselt kohustatud teavitama EMT-d, kui ta ei ole arvet kätte saanud hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Tähtajaks tasumata summadelt tuleb tasuda viivist 0,15 % päevas (punkt 5.12).

7.3. Kostjal on tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest summa 1 723,12 krooni. Hageja on esitanud kohtule dokumentaalsete tõenditena neli arvet ja võlanõude (tl 14-18), millised on saadetud Üldtingimuste p. 3.4 ja 5.11 kokkulepitud korras kostja aadressil.

4

7.4. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult (TsÜS § 146 lg 4). Kohus võtab arvesse, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi liitumislepingu Üldtingimuste kohaselt täitnud ning leiab, et kostja on oma kohustust tahtlikult rikkunud ning TsÜS § 146 lg1 sätestatud aegumistähtaeg kohaldamisele ei kuulu. Kohus nõustub hagejaga, et liitumislepingu järgi oli hageja põhikohustus osutada telekommunikatsiooniteenust ning kostja põhikohustus tasuda osutatud teenuse eest tasu. Üldtingimuste kohaselt ei vabastanud arvete mittekättesaamine kostjat tasumise kohustusest. Lepingulisest suhtest tekkinud rahalise kohustuse rikkumine on üldjuhul tahtlik rikkuminearvete, meeldetuletuste ja muu sellesarnase kättesaamine ei ole oluline, sest iga inimene teab, et temale osutatud teenuse eest tuleb tasuda. Võlgnik ja võlausaldaja peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6).

8. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu peab kostja hagejale hüvitama hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud.

Kohtunik