2-06-16908/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2006, Tallinn Tsiviilasja number

2 – 06 – 16908 /33 Tsiviilasi TL avaldus LB eestkostja määramiseks Menetlustoiming Eestkostja määramine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TL , esindaja TL; Puudutatud isik LB LB esindaja vandeadvokaat ET Puudutatud isik JB RESOLUTSIOON

Resolutsioon

1. Määrata LB`le , kes ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kõigi asjade ajamiseks, eestkostjaks kolmeks aastaks JB

2. Lugeda, et LB on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotanud hääleõiguse.

3. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse ( TsMS §

526 lg 4).

4. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks avaldajale, eestkostetava esindajale ja teatada asjaolust et isik kaotab valimistel hääleõiguse , valijate nimekirja pidavale asutusele.

Kohtumääruse jõustumine ja edasikaebe kord

Eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. (TsMS § 531 lg 1). Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus ( TsMS § 532 lg 1) Käesoleva määruse peale võib TsMS § 532 lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale ( TsMS § 532 lg 3).

Avalduse sisu

Avalduse kohaselt on LB sügava puudega töövõimetuspensionär, kes ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada, vajab pidevat kõrvalabi ja juhendamist ning järelvalvet, kuna võib oma tegevuse ja tegevusetusega tekitada kahju iseenda tervisele või varale. JB on avaldanud soovi hakata tema eestkostjaks ning on sobiv isik eeskostja ülesannete täitmiseks. LB on registreeritud rahvastikuregistri andmetel , reaalselt aga elab juures

Huvitatud isiku LB esindaja seiskoht

Huvitatud isiku LB esindaja leidis, et eestkostja määramise avaldus on põhjendatud.

Kohtu põhjendused ja resolutsioon

TsÜS § 8 lg 2 kohaselt alla – aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Asjaolu, et LB ei saa aru ümbritsevast ja tema poolt teostatud tehingud ei taga tema varaliste õiguste kaitset, on tõendatud asjas esitatud kirjalike tõenditega. Asja kohtuliku arutamise käigus on läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis LB suhtes selgitamaks, kas ta oma psüühilise seisundi poolest on võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Asjaolu, et LB kannatab degeneratiivsest ajuhaigusest ( A tõvest) tingitud dementsuse ehk nõdrameelsuse all, mistõttu ta ei ole suuteline aru saama oma tegudest ja neid juhtima, on tõendamist leidnud ekspert PV poolt läbi viidud ekspertiisiga. Ambulatoorses kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr kohaselt, on jõudnud ekspert järeldusele, et uuritav ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegudest ega neid juhtima. Ta vajab eestkostja määramist kolmeks aastaks ja eestkostja ülesandeks on tagada LB ööpäevaringne hooldus ning järelevalve. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline esitama oma arvamust eestkoste määramise ja eestkostja isiku kohta ja ei ole võimeline esinema kohtus.

Kohus, hinnanud seadusest juhindudes osundatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et LB oma nõdrameelsuse tõttu piiratud teovõimega ning ta ei või iseseisvalt teha tehinguid, vajades eestkostete kõigi asjade ajamiseks.

TsÜS § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsMS § 520 lg 1 kohaselt määrab kohus eestkoste seadmise menetluses piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Arvestades asjaolu, et LB on piiratud teovõimega isik, tuleb talle tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks määrata eestkostja.

Arvestades puudutatud isikute arvamust ja avaldaja Tallinna linna seisukohta eestkostja isiku kohta, asub kohus seisukohale, et JB on sobilik olema LB eestkostjaks. JB vastab PKS § 95 lg 3 nõutavatele omadustele ja võimetele. Asja kohtuliku menetlemise käigus ei ole tuvastamist leidnud asjaolud (PKS § 96), mis välistaksid tema määramise eestkostjaks.

TsMS § 526 lg 1 kohaselt kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega, lg 2 kohaselt märgib kohus määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Esitatud tõenditest ning arvestades LB esindaja ärakuulamist, leiab kohus, et ilma eestkostja nõusolekuta ei või LB tehinguid teha. Kohus on .a. ära kuulanud LB TsMS § 524 lg 1 kohaselt, ning on küsitlemise ja vahetu mulje põhjal veendunud, et isik vajab eestkostet ning oli võimeline oma tahet väljendama eestkostja isiku ning eestkoste määramise osas. Kohus on ärakuulamisel .a. selgitanud LBle menetluse käiku. TsMS § 531 lg 6 kohaselt kui eestkoste seatakse kõigi eestkosteava asjade ajamiseks kaotab isik valimistel hääleõiguse, millest tuleb teatada valijate nimekirja pidavat asutust

TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

TsMS § 172 lg 2 kohaselt täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Harju Maakohtu .a. määrusega on LBle määratud anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

Liili Lauri kohtunik