2-04-959/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-959 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Gaida Kivinurm ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoobril 2006, Tallinn Tsiviilasi Ee AS-i hagi A.K ja

P. P vastu 66141, 60 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10. veebruari 2006. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.Pi apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja Ee AS ja tema esindaja Olavi- Jüri Luik, kostja A.K ja tema esindaja Jaanus Silm, kostja P.P ja tema esindaja Danil Lipatov RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10. veebruari 2006. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Ee AS esitas 05.08.2004 Harju Maakohtusse hagi A.K, OÜ N ja P.Pi vastu 66 141,

60 krooni väljamõistmiseks.

2. Hageja sõlmis 23.03.2004 A. K kodukindlustuse kindlustuslepingu, millega kindlustati kindlustuskoht x. 24.05.2004 esitas A. K hagejale taotluse kindlustushüvitise saamiseks seoses 10.05.2004 kindlustuskohas toimunud veekahjuga. 11.05.2005 sündmuskoha ülevaatusel fikseeriti ulatuslikud kahjustused. Korteriühistu õiendi kohaselt sai veekahju alguse korteris nr x omavoliliselt teostatud remondi tagajärjel. Korteris teostati WC ja vannitoa kabiini lammutamist omavolilise ehitustegevusena. A. K tekkis sündmuse tagajärjel kahju 95 488 krooni suuruses. Kahju suurust tõendavad OÜ T ja OÜ S kalkulatsioonid.

3. Hageja hüvitas kannatanule kahju 10.06.2004 66 141,60 krooni suuruses. A. K vastutab veekahju tagajärgede eest kui korteriomanik, kelle korteris remonttööd toimusid. A. K sõlmis remonditöödeks töövõtulepingu OÜ-ga N, kelle tööline lõhkus ehitustööde ajal maja üldpüstiku. P. P kui vahetult kahju põhjustaja vastutab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel. P. P teostas OÜ N töötajana töid töövõtulepingu alusel. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt 66 141,60 krooni väljamõistmist. Kostja seisukoht

4. Kostja A. K hagi ei tunnista. Ehitustegevus korteris nr x ei olnud omavoliline. WC ja vannitoa esikülje ja vaheseina lammutamine ei nõua kooskõlastamist ega ehituslubasid. Nende tööde näol ei ole tegemist ehitustegevusega ehitusseaduse mõttes. Kostjal puudus kontroll töövõtja tegevuse üle. Kostja tellis tööd äriühingult, kes reklaamis ennast pikaajaliste kogemuste omajana ja lubadusega ise korda ajada kõik vajaminevad paberid. Ei saa rääkida kontrolli olemasolust kui spetsiifilise iseloomuga teenust ostetakse oma ala professionaalilt. Seetõttu ei saa kostja vastutada VÕS § 1054 lõike 3 alusel. Kahju tekitamises on süüdi töövõtja OÜ N ja viimase tööline P.P, kes on oma süüd tunnistanud kahju tekitamises.

5. Kostja P.P hagi ei tunnista. 10.05.2004 teostas töid OÜ N korteri omaniku A.Kga sõlmitud töövõtulepingu alusel. OÜ N juhtkonna korraldusel teostas töid 3 töölist, kellest üks oli kostja. Puuduvad tõendid põhjusliku seose kohta veekahju ja kostja tegevuse vahel. Kostja eitab veekahju tekkimist tema tegevuse tagajärjel. Töölised teostasid professionaalset tegevust tööandja huvides ja ülesandel. Kahju tekitamise eest vastutab OÜ N. Esimese astme kohtu otsus

6. Kohus rahuldas 10.02.2006 otsusega hagi ning mõistis A.Klt ja P.Pilt välja solidaarselt kahju hüvitise 66141, 60 krooni ning menetluskulu 4500 krooni Ee AS-i kasuks. Kohus mõistis A.Klt ja P.Pilt välja solidaarselt menetluskulu 361, 70 krooni riigituludesse.

7. Hageja esitas hagi solidaarselt A. K, P. P ja OÜ N vastu. 06.04.2005 kohtumäärusega kohus lõpetas menetluse OÜ N vastu seoses tema registrist kustutamisega. Tulenevalt VÕS §-st 65 on hagejal õigus esitada nõue kostjate vastu. Kooskõlas § 137 lõikega 1, mis sätestab, et kui mitu isikut vastutavad 2(4)

samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad kostjad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

8. Veetoru purunemise tagajärjel A. K korteris tekitati veekahjustusi A. K korteris. Sellega rikuti viimase omandit. Kahju tekitanu vastutusele võtmiseks piisab ka hoolsuskohustuse täitmatajätmisest (VÕS § 104 lg 2, 3).

9. P. P hooletus seisnes selles, et ta asetas lõhutava WC karbi kivitüki veetoru lähedale, mis võimaldas kivitükil vajuda veetorule ja seda vigastada, mille tagajärjel tekkisid veekahjutused A. K korteris. Tunnistajana üle kuulatud A. S ütlustega on tõendatud, et veetoru lõhkumises on süüdi kostja P. P, kes ütles tunnistajale, et pani betoonitüki seina najale ja see kukkus veetorule. Süü puudumist ei ole kostjad tõendanud ning nõude suurust vaidlustanud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

10. P.P esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse tema suhtes langetatud osas ning jätta rahuldamata Ee AS-i hagiavaldus P.Pi suhtes esitatud nõude osas.

11. Kohus määras ebaõigesti kindlaks kostja poolt kahju tekitamise personaalse süü fakti asjaolud, kuna P.P ei ole süüdi veekahju tekitamises. Avarii tekkimise momendil teostasid A. K korteris töid OÜ N juhtkonna korraldusel kolm töölist, kellest üks oli P.P. Töökohustuste jaotamise korra kohaselt lõhkus kostja seinu ja vannitoakarbi lage, teised töötajad võtsid vastu ja ladustasid tema poolt lõhutud plaadi tükke. Vastavalt kostja seletusele purunes plaaditüki kukkumise tagajärjel vannitoa toru, mis oli juba demonteeritud ja pandud töötajate poolt vannitoa seina äärde püsti. Kostja aitas töötajaid plaadi paigaldamisel seina äärde, kuid selle kukkumine toimus juba peale seda, kui P.P oli selle juurest lahkunud. Plaadi kukkumise momendil oli seal kaks OÜ N töötajat. Kostja töökohustuste hulka ei kuulunud murdunud vannikabiini plaatide eemale tassimine. Kostja ütlustest nähtub, et puudub põhjuslik seos veekahju tekkimise ja tema tegevuse vahel. Muid tõendeid, mis kinnitaksid kostja süüd, kohtule esitatud ei olnud. Seega on kohtu seisukoht ja hageja väide, et P.Pi puhul on tegemist isikuga, kes vahetult põhjustas veekahju, paljasõnaline.

12. Kostja ei nõustu ka kohtuotsuse ja hagiavalduse õigusliku põhjendusega. VÕS § 1043 ei ole kostja suhtes kohaldatav, kuna ta ei ole kellelegi kahju tekitanud ning kui lähtuda kohtu seisukohast kostja süü suhtes, siis peaks antud juhul vastustama tekitatud kahju eest kostja tööandja vastavalt VÕS §-le 1054 ja TsÜS §-le 132. Samuti ei ole kostja suhtes kohaldatav VÕS § 65, kuna kostja, OÜ N ja korteriomanik A. K ei ole solidaarvõlgnikud, sest neil on õigusliku iseloomu seisukohast erinevad kohustused. P.P vastutus tuleneb töösuhtest OÜ-ga N ning viimane kannab vastutust tellija A. K ja kolmandate isikute ees lepingulistest suhetest tulenevalt.

13. Kohus jättis kohaldamata VÕS §-i 1054 ja TsÜS §-i 132, mis kuulusid asjaolusid arvestades kohaldamisele. P.P kui OÜ N töötaja täitis A. K korteris oma töökohustusi, s.t kostja on isik, keda OÜ N kasutas oma kutsetegevuses. Kui lähtuda kohtu seisukohast kostja süü suhtes, siis antud juhul peab vastustama tekitatud kahju eest mitte P.P, vaid tema tööandja OÜ N. OÜ N kui juriidilise isiku lõppemine ei tähenda tema töötajate automaatset vastustust, kuna osaühingu tegevuse eest kannavad äriseadustiku kohaselt vastustust ainult tema juhatuse liikmed. Seega ei ole P.P kohane kostja ning puudub õiguslik alus temalt kahju hüvitise väljamõistmiseks. 3(4)

Vastustaja seisukoht

14. A. K leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja seega tuleb see jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

Vastustaja seisukoht

15. Ee AS leiab, et maakohus on jõudnud antud asjas õigetele järeldustele ja kohtuotsuse muutmiseks puudub alus ning seetõttu palub ta jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht

16. Kolleegium leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

17. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et käesoleval juhul puudub põhjuslik seos veekahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tunnistaja A. S ütlused tõendavad seda, et veetoru lõhkumises on süüdi kostja P. P, kes ütles tunnistajale, et pani betoonitüki seina najale ja see kukkus veetorule. Tulenevalt VÕS § 1050 lõikest 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisti. Seega eeldatakse õigusvastaselt kahju tekitanud isiku süüd ning kostja ei ole tõendanud enda käitumises süü puudumist. Asjaolu, kas P.Pi töökohustuste hulka kuulus murdunud vannikabiinide eemale tassimine, ei mõjuta kostja vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest.

18. Kolleegium nõustub sellega, et kostja kohustus hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju tuleneb VÕS §-st 1043 ning kostjad P.P ja A. K vastutavad solidaarvõlgnikena. Tulenevalt VÕS § 137 lõikest 1, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kuivõrd A. K ei ole vaidlustanud maakohtu otsust teda puudutavas osas, siis ei ole kolleegiumil alust hinnata maakohtu otsuse seaduslikkust osas, millega maakohus mõistis hüvitise ja kohtukulud välja A. K.

19. Õige ei ole kostja seisukoht, et kohus jättis kohaldamata VÕS §-i 1054 ja TsÜS §-i 132, mis reguleerivad vastutust teise isiku eest. Kohus on lõpetanud 06.04.2005 määrusega menetluse kostja tööandja OÜ N suhtes tulenevalt TsMS § 217 punktist 7, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui asjas pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärglaseta ning seetõttu puudus alus kostja poolt viidatud normide kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus piisavalt motiveeritud ning kohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme.

20. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikest 1 jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda.

G. Kivinurm

R. Allikvere

T. Kollom

4(4)