2-06-1728/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

24. november 2006.a, kell 16.00 Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-06-1728 Kohtuasi J G hagi V G vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja J G Kostja V G Kohtuistungi toimumise aeg 31.10.2006.a Istungil osalenud isikud Hageja J G Kostja V G

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Suurendada Narva Linnakohtu 03.05.2001.a otsusega nr 2-1556/01 väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista V G elatis poeg A G ülalpidamiseks igakuuliselt alates 27.01.2006.a 1500 /üks tuhat viissada/ krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni J G/ kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu Kohtule 27.01.2006.a. esitatud hagiavalduse /tl 1/ kohaselt hagejal abielust kostjaga sündis 11.06.1992.a poeg Aleksei, kes elab koos hagejaga. Abielu kostjaga lahutati 12.08.1999.a Perekonnaseisuametis, akti nr 108. Narva Linnakohtu 03.05.2001.a otsusega kostjalt mõisteti poja ülalpidamiseks välja elatis 270 krooni. Kostja maksab elatist 270 krooni ebaregulaarselt, kuid laps kasvab ja tema vajadused kasvavad. Hageja leiab, et kostja varaline seisund võimaldab maksta igakuiselt lapse ülalpidamiseks elatist 1500 krooni alates 01.01.2006.a. Hageja kinnitab, et kostja on A G isa, elab lapsest lahus ja osaliselt osaleb lapse ülalpidamises. Perekonnaseaduse § 61 alusel palub hageja suurendada elatise summat Narva Linnakohtu 03.05.2001.a otsuse tsiviilasjas nr 2-1556/01 järgi ja mõista kostjalt tema kasuks välja elatis poeg A G ülalpidamiseks 1500 krooni igakuiselt alates 01.01.2006.a kuni poja täisealiseks saamiseni, s.t kuni 11.06.2010.a.

II Kostja vastus 20.02.2006.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses /tl 17-19/ kostja hagi ei tunnistanud. Abielust on pooltel kolm last. Üks neist, M G on juba täisealine ja elab eraldi. Alaealised lapsed on A G ja S G. Hageja ja kostja kokkuleppel poeg Aleksei elab koos hagejaga. Kostjaga elab 02.10.1987.a. sündinud tütar S G. Kostja maksis elatist Narva Linnakohtu 03.05.2001.a. otsuse alusel regulaarselt ning maksis veel lisaraha, mis tõendab, et ta täitis oma kohustusi lapse ülalpidamisel. Peale selle kostja maksis kohtuotsuse alusel elatist veel M G, S G ülalpidamiseks summas 270 krooni igakuiselt igale lapsele, kas faktiliselt elavad hagejast eraldi. S G elab koos kostjaga alates septembrist 2003.a. Kohtutäitur A K peatas täitemenetluse J G 04.01.2006 avalduse alusel. Tütar S G käesoleval ajal õpib Kreenholmi gümnaasiumis. Hageja ei toeta kostjat S G ülalpidamisel. Lastetoetust S G hageja saab igakuiselt ja kostjale ei anna. Samuti on kostjal praegu rohkem kulusid tütrele kui hagejal pojale, kuna tütar õpib gümnaasiumis ning on palju kulusid õppematerjalidele ja kantseleikaupadele. S G ülalpidamiskulud moodustavad igakuiselt 3050 krooni. Kostja varaline seisund ei ole parem kui hagejal. Hageja keskmine brutopalk on 3515 krooni, peale selle ta saab lastetoetust 600 krooni ja elatist summas 810 krooni. Hageja tulud võimaldavad ülal pidada poeg A. Kostja tulud kuus on 6000 krooni. Sellest tuleb maha arvata S G ülalpidamiskulud umbes 3050 krooni kuus, kommunaalkulud keskmiselt 600 krooni ja elatis

810 krooni. Kostjal on laenuleping, igakuiselt väljamaksmisele kuulub 1300 krooni. Kostja arvamusel temalt elatise suuruses 1500 krooni välja mõistmisel jääb S G varaliselt vähem kindlustatuks, kui teine laps A G. Kostja ei ole võimeline maksma hagejale 1500 krooni kuus.

III Kohtuistung Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde ning palub suurendada Narva Linnakohtu 03.05.2001.a. otsusega väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista kostjalt elatis poeg A G (sündinud 11.06.1992.a.) ülalpidamiseks igakuuliselt 1500 krooni alates 01.01.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni. Poolte tütar S ööbib isa juures, hageja toidab teda, ostab riideid. Oma poega nägi kostja kaks aastat tagasi. Hageja palk on 4125 krooni kuus, lasetoetus 600 krooni (kahe lapse peale). Tütre lastetoetust saab juulini 2007.a. Korteri eest maksab 1250 krooni (kütteperioodil), interneti eest 150 krooni, 220 krooni iga kuu annab pojale toitlustamiseks koolis.

Kostja jääb oma vastuväidete juurde. Tema ei saa elatist maksta, sissetulek seda ei luba. Alates juunikuust 2006.a on kostja palk 3000 krooni kuus. Kostja on firma ainuomanik ja ainuke töötaja. Iga kuu maksab 1700-1800 krooni laenulepingu alusel. Laenu tagasimaksmise graafikut pikendati 2007. aastani. Korteri eest maksab 800-900 krooni, sellele lisanduvad muud kuulud. Peab ülal tütart Svetlanat, maksab tema kursuste ja alaliste vajaduste eest. Korteris on lõpetamata remont. Sissetulekud vähenesid seoses sellega, et firmal oli sõlmitud leping kolmeks aastaks Eesti elektrijaamaga, leping lõppes, pikendada seda ei saanud. Töömaht vähenes 80%. Praegu otsib kostja tasuvamat tööd. Kostja materiaalne olukord on väga raske. Kostja ei saa maksta poja ülalpidamiseks elatist isegi 270 krooni kuus. Tütar S G on täisealine, õpib gümnaasiumis. Kostja teab, et täisealisel tütrel on õigus endal pöörduda kohtusse elatise nõudes.

IV Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

Asja materjalidest nähtub, et 03.05.2001.a Narva Linnakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja elatis kolme lapse ülalpidamiseks 270 krooni igaühele kuus kuni poolte varalise seisundi muutumiseni või laste täisealiseks saamiseni. Kaks last, s.o M G, sünd 31.03.1984.a, ja S G, sünd 02.10.1987.a, on hagiavalduse esitamise ajaks saanud täisealiseks.

PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Poolte vahel ei ole vaidlust et poja vajadused on suurenenud võrreldes 03.05.2001.a, mil kohus mõistis kostjalt välja lapse ülalpidamiseks elatise 270 krooni kuus.

Hageja nõudeks on suurendada väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista hageja kasuks nende ühise poja A G ülalpidamiseks elatis 1500 krooni kuus alates 01.01.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni.

Kostja ei ole nõus elatise suurendamisega. Tema ülalpidamisel on täisealine tütar, kes õpib gümnaasiumis. Kostja sissetulek käesoleval ajal on 3000 krooni kuus ning see ei võimalda tal maksta elatist summas 1500 krooni kuus.

PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse vajadusteks kulub kuus seega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis hagiavalduse esitamisel on 3000 krooni. Sellest pool moodustab 1500 krooni.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval ajal on seaduses ettenähtud elatise miinimummäär oluliselt suurem kostjalt varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatisest. Võttes arvesse seadusega ettenähtud elatise miinimummäära tõusu ja asjaolu, et hageja arvates ei ole enam piisav kui kostja maksab praeguse elukalliduse juures lapse ülalpidamiseks 270 krooni kuus, siis kohus leiab, et on põhjendatud suurendada kostjalt väljamõistetud elatise summat.

PkS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus leiab, et puuduvad seaduses sätestatud alused elatise suuruse vähendamiseks. Kohtu arvates ei ole kostja esitatud tõendid sellised, mille alusel saaks kohus teha järeldusi et kostja ei ole võimeline maksma elatist isegi miinimummääras. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut (vähemalt kuupalga alammäära ulatuses) nii endale, kui lapsele. Kostja on töövõimeline ja asjaolu, et ta saab väikest palka ei anna iseenesest alust elatise väljamõistmiseks alla PkS § 61 lg 4 sätestatud suuruse.

Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvides lähtudes, et laps ei jääks ilma miinimumelatisvahenditest ning võttes arvesse mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda peab kohus võimalikuks kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsummas.

Seega tuleb suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista igakuuliselt elatis 1500 krooni alates elatisehagi esitamisest, s.o 27.01.2006.a, vastavalt PkS § 70 lg 1. Käesolevas asjas puuduvad alused kohaldada PkS § 70 lg 2 sätestatut, mille alusel kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt. Kohus arvestab ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu.

V Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude väljamõistmist kumbki pool palunud ei ole, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 173 lg 1, 436, 442, 452 lg 1,

632 lg 1, 633 lg 1.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik