2-06-13018/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 2-06-13018

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11. 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-13018 Tsiviilasi

KPhagi MM vastu elatise nõudes.

Menetlusosalised Hageja: KP Kostja: MM Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad 02.11.2006. a

Hageja: KP Kostja: MM RESOLUTSIOON Rahuldada hagi osaliselt.

Välja mõista MM`ilt KP kasuks igakuine elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni Sander Merimaa ülalpidamiseks alates .a. kuni SM täisealiseks saamiseni s.o .a.

Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Nõuda kostjalt pärast käesoleva otsuse jõustumist EV kasuks menetluskuluna sisse riigilõiv summas 1 250 krooni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o . .a.

2 Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kooselust kostjaga sündis .a. SM Omavahelistest kokkulepetest ja tähtaegadest mitte kinnipidamise tõttu otsustas hageja pöörduda kohtu poole, et kehtestada elatis lapse kasvatamiseks ja hooldamiseks ametlikult. Kostja hoiab kõrvale vanema ülalpidamiskohustustest ning seda juba viimased aasta aega, mistõttu palub rakendada hagiavalduse otsus tagasiulatuvalt. Lapse igapäevase kasvatamise ja hooldamisega tegeleb hageja. Hageja palub välja mõista kostjalt MMlt elatis tema SM ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest 3543.- (kolm tuhat viissada nelikümmend kolm krooni) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni tagasiulatuvalt hageja KP´i kasuks. Kostja seisukoht Hageja nõue on ülemäära suur. Ei ole kaugeltki usutav, et nõue sisaldab ainult lapse vajadusi. Hageja pole tõendanud lapse vajadusi summas 6005 krooni kuus. Kui hageja soovib õppida, siis antud elatise nõudega see kuidagi ei seondu. Kui juba lapse vajadused oleksid 6005 krooni kuus, siis täiskasvanu ehk hageja enda vajadused peaksid loogiliselt ja lisatud elatise arvestamise metoodikast lähtudes olema vähemalt kaks korda suuremad, seega 12000 krooni kuus. Seega, kui lähtuda hageja arvestuspõhimõtetest, peaks tema praegune sissetulek olema ainuüksi enda vajaduste katteks vähemalt 12000 krooni, tegelikkuses on see aga pangaväljavõtetest nähtuvalt ainult 5000 krooni, millest jätkub talle endale kui ka lapsele. Hagis esitatud nõude kalkulatsioon ei ole arusaadav ega ka põhjendatud (näiteks: mis ravimeid tarbib terve laps iga kuu 350 krooni eest, kuhu kulub 1000 krooni eest riideid ja 1200 krooni eest toitu jne). Hagi on seega tõendamata rohkemaks kui perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras (1500) elatise väljamõistmiseks. Nimetatud summast suurema elatise maksmine ei ole kostjal võimalik. Suurema elatise kui 1500 krooni kuus, väljamõistmine kahjustaks ilmselt kostja teise alaealise lapse, KM huve, keda kostja on kohustatud samuti üleval pidama. Kostja teenib lisatud palgatõendist nähtuvalt kuus 6536 krooni brutos. Põhimõtteliselt on pooled võrdse sissetulekuga, kuid kostjal on üks laps rohkem üleval pidada. Kui kostja maksab igakuiselt oma mõlemale lapsele 1500 krooni, siis jääb talle enda ülalpidamiseks umbes sama summa, mis täiskasvanu jaoks on ilmselt ebapiisav. Kohtuistungil kostja tunnistab hagi 1500.- krooni, rohkem ei saa ta kindlalt lubada. Kostja arvab, et tal võivad tekkida võlad, makstes hageja poolt soovitud summasid. Jääb 1500.- krooni juurde. Hageja seisukoht kostja vastusele Hagi tuleks õigeks mõista selle täies ulatuses – lähtudes lapse vajadustest kuus 3543 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda, kuna kostja on rikkunud lapseülalpidamise kohustuse seadust. Poolte võrdsed või mittevõrdsed sissetulekud ei oma antud hagis erilist tähtsust, sest ülalpidamiskohust lapse ees täidab ju ainult hageja ning kostja on antud hetkel jätnudgi ülalpidamise hageja kanda, arvates et hageja sissetulek on piisav nii enda kui ka lapse igakuiseks toimetulekuks ega näegi põhjust miks peaks tema last toetama. Lisades ära toodud kostja maksetest, hageja kontole, lapsele vahemikus , millest on selgelt näha kui ebaregulaarselt on kostja oma kohustusi lapse ees täitnud. Kui kostjal jääb oma isiklike vajaduste rahuldamiseks palgatõendist lähtuvalt 6536 krooni kuus väheseks ning seetõttu lapsele elatist ei tasu, peaks kostja siiski lähtuma ennekõike lapse huvidest ja vajadustest ning seejärel tegema kulutusi enesele mitte vastupidi nagu ta seni on teinud. Või siis otsima endale paremini tasustatavama töökoha, mis rahuldaks kõigi vajadusi. Hageja lähtub lapse huvidest ning hoolitseb selle eest, et lapse vajadused oleksid rahuldatud esmajärguliselt ning alles seejärel hindab enda vajadusi.

3 Kostja ei ole toonud ühtki põhjalikult põhjendatud põhjust, miks ta on kõrvale hoidnud ja keeldunud toetamast igakuiselt last. Väljavõte töötuse kohta on kohtule esitatud, kuid selgusetuks jääb, mis põhjustel tööleping katkes, kas kostja enda vabal soovil, mis ei ole küll piisav argument lugemaks seda objektiivseks põhjuseks, miks mitte maksta elatist vahemikus . Ning ei põhine mitte võimaluste puudumises vaid tahtmises ja soovis oma last mitte üleval pidada. Mistõttu leiab, et kuna kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud, on hagejal täielik õigus nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest summas 3543 krooni kuus ning mis ei või olla väiksem, kui pool VV poolt kehtestatud kuupalga alammäära ning kohtukulud jääksid kostja enda kanda täies ulatuses. Kohtuistungil hageja on nõus summat vähendama 3000.- kroonini. Hageja sissetulekuks on tema töötasu, abi on saanud ka emalt. Hageja jääb 3000.00 krooni nõude juurde ja seda alates hagi sisseandmisest, kohtukulud palub jätta kostja kanda. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3000 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni kuus. Kostja on osalenud lapse ülalpidamisel, kuid mitte regulaarselt ja piisavas suuruses. Kohtule esitatud kontoväljavõttega (t lk 19-21) on tõendatud, et kostja on teinud hagejale ülekandeid lapse ülalpidamiseks, kuid ebaregulaarselt. Nimetatu aga ei ole piisav võrreldes lapsele tehtavate kulutustega. Kohus leiab, et laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Kostja on elatist tasunud ebaregulaarselt, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Hageja on esitanud lapse kulude kalkulatsioonis andmed, mille kohaselt hageja taotleb kuus 3000.- krooni. Kostja nõustub maksma elatist kuus 1500 krooni. Hageja taotletud elatusraha määr vastab küll lapse vajadustele, kuid arvestades, et kostja ülalpidamisel on ka teine laps ning kostja sissetulekuks on tema väitel umbes 6000.- krooni, siis leidis kohus, et on põhjendatud ühele lapsele mõista välja 1800 krooni kuus kuni lapse täiealiseks saamiseni. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks 1800 krooni kuus alates elatise hagi esitamisest kohtusse so .a. TsMS § 468 lg 3 ja § 445 lg 3 järgi tuleb elatise otsuses määrata kindlaks otsuse täitmis viivitamatus hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub täitmise viivitamatult lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1800 krooni.

Menetluskulude jaotus

4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega ning arvestades kostja osalist hagi õigeksvõttu, peab kohus õiglaseks jätta käesolevas asjas kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. RLS § 37 lg 1 kohaselt tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi hinnale. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks seega 16 200 krooni (9 x 1 800) ning RLS § 37 ning seaduse lisa 2 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 1250 krooni. TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv. Järelikult kuulub riigilõiv summas 1250 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele.

Lukiina Vismann Kohtunik