2-06-21645/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-06-21645

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 29.november 2006.a.; Valga Kohtumaja Kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-06-21645 Tsiviilasi D. P. hagi E. T. vastu summas 21000 krooni, väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D. P. Kostja: E. T.

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3, §396 lg.1 ning TsMS §186 lg.6, §173, §403, §440, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus o t s u s t a s :

Rahuldada D. P. hagi E. T. vastu täies ulatuses.

Välja mõista E. T. ´ilt võlgnevus summas kakskümmend üks tuhat (21000) krooni D. P. kasuks.

Poolte poolt asja menetluses kantud võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (29.11.2006.a.).

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt laenas hageja 2005.a. korduvalt suuliste laenulepingute alusel kostjale erinevaid rahasummasid, millised kostja tagastas hagejale osade kaupa. Laenude tagastamistähtaegu pooled kunagi kokku ei leppinud, kuna kostja tagastas laenud alati esimesel võimalusel ning mingeid probleeme pooltel selles osas (laenude tagastamise osas) ei esinenud. Hagiavaldusest nähtub, et 23.oktoobril 2005.a. ja 27.oktoobril 2005.a. laenas D. P. E. T. kokku 100 000 krooni (50 000 krooni mõlemal päeval), millised summad andis üle sularahas. Kirjalikku laenulepingut pooled ei vormistanud ning kostja lubas hagejale raha tagastada hiljemalt 2005.a. lõpuks, s.o. hiljemalt 31.detsembriks 2005.a.. 24.oktoobril 2005.a. tagastas kostja hagejale pangaülekandega 29 000 krooni ning 14.novembril 2005.a. veel 50 000 krooni. 11.detsembril 2005.a. E. T. vahistati ning ta viibib käesoleval ajal Tartu Vanglas. Kostjal on saadud laenust hagejale tagastamata 21 000 krooni. Kuna käesoleva ajani on hageja poolt kostjale antud laen osaliselt tagastamata, palub hageja kostjalt välja mõista laenuvõlgnevus summas 21 000 krooni ja kohtukuludena tema poolt tasutud riigilõiv summas 1500 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses /tl.2/.

Kostja seisukoht hageja nõude osas 07.09.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates /tl.7-9/. Kostja poolt kohtule saadetud kirjalikus vastuses võtab kostja hagi õigeks täies ulatuses, tunnistades tema poolt kohustuse rikkumist ja hageja ees võla olemasolu hagiavalduses märgitud suuruses. Kostja palub lahendada asi kirjalikus menetluses pooli kohtuistungile kutsumata /tl.12/.

“Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §403 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kuna pooled on kohtule avaldanud oma seisukohad vaidlusaluse õigussuhte osas ega ole soovinud esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente ning kostja võttis hagi täies ulatuses õigeks eelmenetluses (TsMS §440 lg.3), lahendab kohus asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalide /tl.3-5/ ja hageja seletustega on tõendatud, et hageja on 23.oktoobril 2005.a. ja 27.oktoobril 2005.a. andnud kostjale laenu summas 100 000 krooni (mõlemal päeval 50 000 kooni). Kostja ei vaidle laenu saamisele, summas 100 000 krooni, vastu. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul laen) puudutavad õigusnormid.

Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §396 lg.1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Nagu eelpoolmotiveeritud, on tõendatud hageja poolt kostjale raha andmine ja laenusuhte (kohustuse) tekkimine. Asja materjalidega /tl.3-5/ ja poolte seletustega on tõendatud, et kostja E. T. on 24.oktoobril 2005.a. tagastanud hagejale pangaülekandega 29 000 krooni ning 14.novembril 2005.a. veel 50 000 krooni. Kostja on kohtule edastatud vastuses hagi õigeks võtnud ja märkinud, et võlgnevus summas 21 000 krooni jäi hagejale tagastamata seoses tema vahistamisega /tl.12/. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on kohustatud täitma laenusuhtest tulenevaid laenusaaja kohustusi. VÕS §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu (suulise) tingimuste kohaselt kohustus kostja hagejale laenu tagastama hiljemalt 31.detsembriks 2005.a. /tl.1/. Kohus loeb hageja seletustega ja kostja poolt vastava asjaolu omaksvõtuga tõendatuks, et kostja ei ole lepingujärgseid maksekohustusi täitnud ning kostjal on saadud laenust käesoleva ajani tagastamata 21 000 krooni. Hageja on kohtule kinnitanud, et kostja ei ole kokkulepet täitnud ja hagejale võlgnevust tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt laenu tagastamist ja kahjude hüvitamist. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 21 000 krooni.

Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §168 lg.6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on nõudnud oma menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1500 krooni /tl.6/ ja õigusabi tasu, väljamõistmist. Kohus leiab, et kuna kostja võttis kohtule edastatud kirjalikus vastuses kohe hagi õigeks ning tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et kostja oleks tahtlikult oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (kostja vahistati 11.detsembril 2005.a., enne laenu tagasimaksmise tähtaega), jätab kohus poolte poolt asja menetluses kantud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

Hele Ilisson kohtunik 29.11.2006.a.