2-06-26255/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-06-26255

Tsiviilasi

AS EMT hagi X i vastu 1 173.10 krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS EMT, rk 10096159, asukoht Valge 16, 19095,

Tallinn;

hageja esindaja Helena Purga, asukoht AS Lindorff Eesti,

Hobujaama 4, 10151, Tallinn;

kostja X ,

RESOLUTSIOON

Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415,

kohus

o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista X ilt AS-i EMT kasuks võlg koos viivisega 1 173 (üks tuhat ükssada

seitsekümmend kolm) krooni 10 senti.

3. Kõik AS-i EMT menetluskulud terves ulatuses kannab X .

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu

tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv

põhjus või mitte.

Hageja nõue ja põhjendused

AS EMT sõlmis kostjaga 09.09.2003 liitumislepingu, mille alusel kohustus pakkuma kostjale

mobiilside teenust. Maksmisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,15% maksmisele

kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Esitatud arvete ulatuses on kostja

kasutanud pakutud teenuseid, arved on tasumata.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla 602.50 krooni ja viivise 570.60 krooni ning

määrata menetluskulude jaotus.

Kohtu põhjendused

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha

tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud.

Kostja on isiklikult 21.10.2006 vastu võtnud hagimaterjalid. Kostja oli kohustatud hagile

kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest

kostja kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega.

Hagi on tõendatud liitumislepinguga, arvetega, võlanõudega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg

1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. Asja

müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile … Õiguse

müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

võla koos viivisega summas 1 173.10 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves

ulatuses kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik