Legislator Case Law & Legislation
2-06-11928/3 AI generated

2-06-11928/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-06-11928/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Legislator headnote

AI generated

2-06-11928/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Keywords

AI generated
medical care requirements changed financial circumstances substantial change in health deportation despite health issues cost of living adjustment transposition deficit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-11928 Tsiviilasi AS hagi MV vastu võla nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Hageja esindaja: RR Kostja: MV Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista MV’lt võlgnevus 8253,35 krooni (kaheksa tuhat kakssada viiskümmend kolm krooni ja kolmkümmend viis senti) AS kasuks. 3. Hagimenetluse kulud mõista täies ulatuses välja MV’lt AS kasuks. 4. Asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu) 22.50 krooni mõista täies ulatuses välja MV’lt EV kasuks. 5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord

1. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 2. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . 3. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

2 Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja on hagiavalduse isiklikult kätte saanud .a.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Lähtudes TsMS § 444 lg-st 1 jätab kohus tagaseljaotsusest ära kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §- s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ja kostja üldtingimuste punktis 5.12 kokku viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 4126,68 krooni ja viivised 4126,67 krooni, kogusummas 8253,35 krooni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. Kostjalt kuulub TsMS § 143 p-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 22.50 krooni.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik