3-06-2097/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-06-2097

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus TARTU HALDUSKOHUS

Kohtuasja number 3-06-2097 Otsuse kuupäev 28.11.2006 Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V. A kaebus Virumaa Pensioniameti Kohtla- Järve osakonna pensionikomisjoni 31.07.2006 otsuse nr. 1-1-8.V44/1364 tühistamiseks

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja V. A Vastustaja Virumaa Pensioniameti esindaja Lili Lillepea

Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule s.o Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Kaebuse esitaja V. A esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumajale kaebuse Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna pensionikomisjoni 31.07.2006 otsuse nr. 1-1- 8.V44/1364 tühistamiseks. Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna pensionikomisjoni 31.07.2006 otsusega jäeti rahuldamata kaebaja 25.07.2006 avaldus, milles V.A palus Virumaa Pensioniametit viia teda väljateenitud aastate pensionilt üle politseiametniku pensionile. Pensioniamet märkis otsuses, et alates 31.10.2002 oli kaebajale määratud

3-06-2097

2 väljateenitud aastate pension Väljateenitud aastate pensionide seaduse (VTAS) § 12 alusel, kui politseiametnikule, kes töötas politseis vähemalt 25 aastat. 02.09.2004 lahkus kaebaja politseiteenistusest omal soovil. Kaebaja märgib halduskaebuses, et ta lahkus teenistusest tervisliku seisundi halvenemise tõttu ning seoses ka töövõime vähenemisega. Vahetult enne ametist vabastamist viibis kaebaja peaaegu 4 kuud haiguslehel ajutise töövõimetuse tõttu. Peale ametist vabastamist, 2005.a. veebruaris oli kaebajal veresoonte operatsioon. Seega kaebaja lahkus politseiteenistusest enne 50. eluaasta saabumist, kuid arvestades tervislikku seisundit, ei suutnud kaebaja järelejäänud 1 aasta ja 9 kuu jooksul täita täisväärtuslikult ja efektiivselt politseiametniku funktsioone. Kaebajal oli ametist vabastamise hetkel PolTS mõistes vajalikku politseiniku staaži (31 aastat 10 kuud 4 päeva), ning ta sai alates 31.10.2002 väljateenitud aastate pensioni. Kaebaja leiab halduskaebuses, et pärast tema 50-aastaseks saamist (18.06.2006) tuli teha talle pensioni ümberarvestus ning viia teda üle politseiametniku pensionile. Vastustaja oleks pidanud lähtuma Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.2004 otsuse nr. 3-3-1-41-04 põhjendustest. Kaebaja oli politseiteenistuses peale 01.01.2002 ja sai riiklikku pensioni väljateenitud aastate eest ning tal oli olemas vajalik politseistaaž. Ainuke tingimus, mida kaebaja ei saanud täita - saada 50-aastaseks enne 01.01.2003 ning just sel põhjusel ei esitanud ta taotlust pensioni ümberarvestuse kohta ajavahemikul 01.01.2002-01.01.2003. Nimetatud taotluse esitas ta Pensioniametile kohe peale 50-aastaseks saamist, s.t. peale 18.06.2006. Kaebaja arvates on äärmiselt ebaõiglane olukord, kus politseiametniku pension määratakse isikutele, kes lahkusid politseiteenistusest enne PolTS jõustumist, s.t. enne 01.01.2002 ning samal ajal ei määrata seda nendele, kes jätkasid töötamist peale 01.01.2002. Kaebaja arvates pole õige keelduda andmast sooduspensioni isikule, kes on laitmatult politseis teeninud peaaegu 32 aastat, kaotades teenistuses olles oma tervise ja kes olid sunnitud lahkuma politseiteenistusest halveneva tervise tõttu vähem kui 2 aastat enne 50- aastaseks saamist. Seega on Virumaa Pensioniamet tõlgendanud PolTS § 3 lg 1 ja § 21 ‘kitsalt ja lihtsustatult ning see tõi kaasa ebaõige otsuse vastuvõtmise. Asjakohane on antud juhul märkida ka seda, et siseministri 13.05.2002 määrusega nr. 71 oli tühistatud siseministri 08.01.2002 määruse nr. 6 § 2 lg 6, mis oli kaebaja meelest ilmses vastuolus PolTS § 3, § 21’ ja § 51. Kaebuse esitaja palub lugeda seadusevastaseks ja tühistada Virumaa Pensioniameti Kohtla- Järve osakonna pensionikomisjoni 31.07.2006 otsuse nr. 1-1-8.V44/1364, millega keelduti kaebaja suhtes väljateenitud aastate pensionilt üleviimisest politseiametniku pensionile. Teha Virumaa Pensioniametile ettekirjutus ümberarvestuse menetluseks ja kaebaja üleviimiseks väljateenitud aastate pensionilt politseiametniku pensionile vastavalt PolTS –le. Vastustaja Virumaa Pensioniamet palub jätta kaebus rahuldamata. Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakond on kaebuse esitajale 31.10.2002 määranud väljateenitud aastate pensioni. Kaebuse esitaja soovib minna üle politseiametniku pensionile, kuna on saanud 50- aastaseks. PolTS § 3 lõige 1alusel on politseiametnik politseiteenistuses olev isik.” Seega ei saa politseiametnik olla isik, kes ei ole politseiteenistuses ning seadus annab õiguse taotleda politseiametniku pensioni üksnes isikutel, kes töötavad politseiametnikena ja saavad politseiametnikuna 50-aastaseks. Kui isik lahkub politseiteenistusest enne 50- aastaseks saamist, siis tal 50-aastaseks saamisel ei teki õigust taotleda politseiametniku pensioni. Kuna hr. A on lahkunud politseiteenistusest 02.09.2004 omal algatusel, s.t enne 50- aastaseks saamist, siis ei ole tal õigust politseiametniku pensionile. Väide, et on tekkinud ebavõrdne olukord nendega, kellele on enne PolTS jõustumist määratud politseiametniku pension ning samal ajal ei määrata nendele kes jätkasid töötamist peale

3-06-2097

3 01.01.2002, ei ole õige. Politseiametniku pension määrati varem pensionile läinud isikutele vaid juhul, kui nad vastasid PolTS § 21 1 sätetele, s.t teenistusest lahkumise hetkeks olid nad saanud 50- aastaseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb haldusasja 3-06-2097 materjalidele. Kaebaja on kohtule esitanud tühistamisja kohustamiskaebuse. PolTS § 3 lõige 1 alusel on politseiametnik politseiteenistuses olev isik. Politseiteenistuse seaduse (edaspidi PolTS) § 21¹ lõige 1 sätestab järgmist: “Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest”. Alates 1. jaanuarist 2002 kehtiv PolTS § 21¹ lg 1 sätestab, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50- aastaselt õigus politseiametniku pensionile. PolTS § 21¹ omab tagasiulatuvat jõudu ainult läbi rakendussätete, PolTS § 51 lg 6 kaudu, mis annab võimaluse taotleda riikliku pensioni ümberarvutamist neile politseiteenistuses mitte olevatele endistele politseiametnikele, kes on töölt vabastatud ajavahemikul 01.03.1991 kuni 01.01.2002, kes said 01.01.2002 riiklikku pensioni, kellel oli vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž ja kes said teenistuse ajal 50-aastaseks. Neile isikutele andis seadusandja võimaluse esitada ajavahemikul 01.01.2002 kuni 01.01.2003 taotlus senise riikliku pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks. Pärast 1. jaanuari 2003 antud sätte alusel taotlusi pensioni ümberarvutamiseks esitada ei saa. PolTS § 21¹ lg 1 ja § 3 lg 1 koosmõjus vaadeldes saab väita, et seadus annab õiguse politseiametniku pensionile vaid isikule, kes 50-aastaseks saamisel on politseiteenistuses, kuna PolTS § 3 lg 1 kohaselt on politseiametnik politseiteenistuses olev isik. Kuigi formaalselt rakenduksid kaebaja V. A suhtes PolTS § 51 lg 6 sätted, kuna ta saab riiklikku pensioni alates 31.10.2002.a ja on vabastatud politseiteenistusest alates 02.09.2004.a, so. pärast 1. märtsi 1991, ei ole tal õigus nõuda pensioni ümberarvutamist, kuna ta ei saanud politseiteenistuses olles 50-aastaseks. Käesoleva haldusasja põhiprobleemiks ongi asjaolu, et hr. V. A ei olnud 50-aastaseks saamisel politseiteenistuses. Kuna hr. V. A on lahkunud politseiteenistusest 02.09.2004 omal algatusel, s.t enne 50- aastaseks saamist, siis ei ole tal õigust politseiametniku pensionile. Õige on vastustaja väide, et politseiametniku pensioni saamiseks peab olema teenistusest lahkumise hetkeks 50- aastane. Halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on tegemist isikute võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega. Riigikohus lahendis 3-3-1-41-04 leidis, et erinevaks kohtlemiseks on mõistlik põhjus. Kuna kaebaja sai 50-aastaseks 18.06.2006, puudus vastustajal seaduslik õigus arvutada kaebaja väljateenitud aastate pension ümber politseiametniku pensioniks. Väär on kaebaja väide, et on tekkinud ebavõrdne olukord nendega, kellele on enne PolTS jõustumist määratud politseiametniku pension ning samal ajal ei määrata pensioni nendele, kes jätkasid töötamist peale 01.01.2002.a.

3-06-2097

4 Halduskohus märgib, et politseiametniku pension määrati varem pensionile läinud isikutele vaid juhul, kui nad vastasid PolTS § 21 1 sätetele, s.t teenistusest lahkumise hetkeks olid nad saanud 50- aastaseks. Ka hilisemal pensioni ümberarvutamise taotluse läbivaatamisel tuleb juhinduda PolTS § 51 lg 6 sätestatud tingimustest. Kuna halduskohus kaebust ei rahulda jääb kaebuse esitaja menetluskulu kaebaja enda kanda.

Kohus kohaldas halduskohtumenetluse seadustiku §- e 20’, § 25, § 26 lg 1 p 6, § 28, § 31, § 92 lg 1

Ülle Polluks Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 13.06.2007.a Tartu Ringkonnakohtu 20.04.2007.a kohtuotsusega nr 3-06-2097.

Ülle Polluks Kohtunik